25.veebruar

Pühad peetud ja jälle koolis! Mõni pidas vastlaid, mõni iseseisvuspäeva, mõni mõlemat. Renek, Aigi ja Laura käisid Palukülas kelgutamas. Sigrid ja õpetaja valutasid vastlasõidust konte. Greete käis hoopis vastlarallil ja oli rõõmus, et isa võitis. Mardo tegi vastlasõidu hoopis isevärki moel. Andra peres kasvavad kõige pikemad linad nüüd isal. Kukleid küpsetati mitmes kodus. Kõige suurem kuklihävitaja oli Jaanus, 7 tükki sai nahka pistetud. Carmen käis loomade varjupaigas. Adeele tegi 91-ga küpsisetordi ja vaatas telekast kõik pidupäeva saated ära. Marta pani isegi kella helisema, et mitte lipu heiskamist maha magada. Hedvika laulis kodustele hümni.
Vastlatoitu pakuti täna kooliski. Õpetajal olid kaasas soolaoad. Nende peale tehti küll nägusid, mõni ei julgenudki seda suhu pista. I klass tegi aga karbiga puhta töö kui liumäel neile ube pakkusin. Vastlasõitu tegime ujula taga, seal nüüd kena suur mägi. Võidu peale veeti tuubiga üksteist, suusatati kahekesi ühtede suuskadega ja loomulikult lasti liugu. Meie klassist paistsid pika liuga silma Laura, Sigrid ja Mardo. Reedel lähevad meie kooli suusavõistlustele esindama Sigrid ja Jaanus. Õpetaja otsis välja oma vana vurri, vahetasime nööri ära ja saigi vurritada. Vastlapäeva kommetest lugesime eesti keele tunnis, pärast oli arvutitunnis hea mängida vastlapäeva mängu. Vastlapäeva luuletus tuli eriti lustakalt ja hoogsalt välja Aigil, Greetel, Hedvikal, Sigridil ja Martal. Kuulamisülesande lumisest ilmast täitsid täiesti täpselt Carmen, Laura, Jaanus, Adeele, Joonas, Marta ja Aigi. Matemaatikas olid väga head peast arvutajad täna "Unise karupoja" mängus Carmen, Jaanus ja Adeele. Tunnikontroll liitmise kohta oli väga hästi tehtud Joonasel, Jaanusel, Adeelel ja Sigridil. Muusika tunnist tulid kiitustega täna Laura, Carmen, Adeele, Triinu, Marta, Sigrid ja Aigi. Kahjuks aga pandi täna selles tunnis ka üks märkus käitumise kohta.

VIKTORIIN

ESMASPÄEV

Esmaspäeval olid meil lühendatud tunnid. 30 min on ikka väga lühike aeg, et midagi erilist jõuaks ette võtta. Matemaatikas jõudsime suurel tahvlil üle korrata liitmise 100 piires ja siis ka mängida üht meie lemmikmängu – tuleb ükshaaval tagant pingilt tuua omale ülesandeid ja need oma väiksel tahvlil ära lahendada, kellel kolm lahendatud saab, jooksab õpetaja juurde ja iga õige vastus annab kommikese. Mäng kestab seni kui kommikarp tühi. Nobedaim mängija kogus 11 kommi. Õppisime veidi juurde ka lahutamist 100 piires. Jõudsime veidi veel vastlapäeva töölehte täita enne kui ujuma tõttasime. Üks eesti keele tund läks Eestimaa sünnipäeva teemal ( kuulasime legende Eestimaa tekkeloost ja harjutasime oma esinemiskava ) ja teise teemaks oli vastlapäev ( lugesime vastlapäevast luuletust ja jutustasime ühest lõbusast kelgusõidust pildiseeria järgi, õpetaja luges ette ühe vastlapäeva loo, arutasime vanade inimeste teemal ). Meisterdamiseks aega ei jäänudki. Poisid veel lõpetasid oma rahvariides nukud. Tüdrukud käisid lauluproovis. Juba hommikul mängis kooliraadio isamaalist muusikat. Carmen kandis meil täna päris rahvariideid. Küsisin, et mis tunne on ja sain vastuseks, et väga hea tunne. Õpetajal oli ka rahvuslik kleit. Küsisin, et mis asi see kleidile kinnitatud on. Üks vastus oli – tross!( tegelikult oli ikka sõlg, sai ju reedel neid rahvariide asju uuritud ). Õpetajal olid kotis rukkilille kommid, aga oh seda mälu mälukest! Aktus algas loomulikult ühise hümni laulmisega.

Esinejateks olid traditsiooniliselt väiksemad koolilapsed I –IV klassist. Meie veeretasime mõttelõnga Eestimaast. Jutu käigus keris end lahti kaunis rahvariidevöö. Kõik olid tublid. Renekil oli vastutusrikas roll alustada ja vöö liikuma panna. Laulsid mudilaskoor, lastekoor ja poisid.

Taustal jooksis film Kehtna vallast. Rõõmsad olid need, kes end või tuttavaid sealt leidsid. Koosviibimise lõpetas ühislaul nagu meil ikka kombeks koolipidudel.

Loodetavasti on homme kodudeski pidumeeleolu ja vastlasõidud saavad tehtud. Kolmapäeval peame vastlapäeva koolis.

AKTUS

ÖÖ LINNAS

MEIE NELJAJALGSED SÕBRAD

16.veebruar

Sõbrapäev ongi möödas. Jutte kuulates selgus, et paljudes kodudes tehti sel puhul pannkooke ja söödi torti.
Täna räägiti oma sõpradest. Selleks küsitleti enne sõpra ja uuriti tema kohta üht teist. Suur kasu oli diktofonist. Tulemused sellised:
Minu sõbra nimi on Hedvika. Talle meeldib loomadega tegeleda. Teda kurvastab see kui keegi teda norib. Tema lemmikvärv on heleroheline. Tema lemmiktoit on kartul ja kaste. Ta unistab, et tal oleks oma poni. Kõige meelsamini tegeleb ta loomadega.
Minu sõbra nimi on Joonas. Talle meeldib mängida . Teda ei kurvasta mitte midagi. Tema lemmikvärv on kollane. Tema lemmiktoit on makaronid. Ta unistab, et saaks arvuti sisse minna. Kõige meelsamini ta jookseb.
Minu sõbra nimi on Camilla. Talle meeldib mängida saksofoni. Teda kurvastab see, kui tal on igav. Tema lemmikvärv on kollane. Tema lemmiktoit on makaronid. Ta unistab saksofoni mängima hakata. Kõige meelsamini tegeleb ta saksofoni mängimisega.
Minu sõbra nimi on Renek. Talle meeldib mängida. Teda ei kurvasta mitte midagi . Tema lemmikvärv on sinine. Tema lemmiktoit on satsimakaronid. Ta unistab mängimisest. Kõige meelsamini vaatab ta telekat.
Minu sõbra nimi on Andra. Talle meeldib oma väike õde . Teda kurvastab kui teda noritakse. Tema lemmikvärv on punane . Tema lemmiktoit on kartulipudru ja hakklihakaste. Ta unistab, et olla suur. Kõige meelsamini tegeleb ta oma väikse õega.
Minu sõbra nimi on Carmen. Talle meeldib palli mängida. Teda kurvastab kõige rohkem see kui keegi teda lööb. Tema lemmikvärv on punane. Tema lemmiktoit on mannapudru. Ta unistab olla suur. Kõige meelsamini tegeleb ta jooksmisega.
Minu sõbra nimi on Jaanus. Talle meeldib soparalli. Teda kurvastab kui keegi ropendab. Tema lemmikvärv on sinine. Tema lemmiktoit on friikartulid. Ta unistab soparallist. Kõige meelsamini tegeleb ta soparalliga.
Minu sõbra nimi on Karel. Talle meeldib sõda mängida. Teda kurvastab kui keegi. Tema lemmikvärv on roosa. Tema lemmiktoit on riis. Ta unistab sõja mängimisest. Kõige meelsamini tegeleb ta sõjaga.
Minu sõbra nimi on Diana. Talle meeldib mängida. Teda kurvastab see kui keegi kiusab teda. Tema lemmikvärv on roosakas lilla. Tema lemmiktoit on jäätis. Ta unistab sellest, et olla suur. Kõige meelsamini tegeleb ta mängimisega.
Minu sõbra nimi on Mardo. Talle meeldivad tsintsiljad. Teda ei kurvasta mitte midagi . Tema lemmikvärvid on roheline ja must. Tema lemmiktoit on hernesupp. Ta unistab tsintsiljadest ja merisigadest. Kõige meelsamini tegeleb vibu laskmisega.
Minu sõbra nimi on Triinu. Talle meeldivad lambad ja kitsed. Teda ei kurvasta mitte midagi. Tema lemmikvärvid on must ja punane. Tema lemmiktoit on hernesupp. Ta unistab Lotte telefonist. Kõige meelsamini tegeleb ta loomade talitamisega.
Minu sõbra nimi on Romi-Liis. Talle meeldivad neljajalgsed loomad . Teda kurvastab kui temaga ei mängita. Tema lemmikvärvid on roosa, kollane ja punane. Tema lemmiktoit on vahukoor kisselliga. Ta unistab koerast. Kõige meelsamini tegeleb ta ujumisega ja mängimisega.
Minu sõbra nimi on Aigi. Talle meeldivad kodurotid. Teda kurvastab see kui ta rott on kadunud. Tema lemmikvärvid on roosa ja must. Tema lemmiktoit on boršisupp. Ta unistab suureks saamisest. Kõige meelsamini tegeleb ta õues mängimisega ja arvutis olemisega.
Kõige vahvam oli täna see, et saime kirja Mirjamilt. Ümbrikust leidsime veel kirja tema uuest kodust ja kustuka. Tüdrukud hakkasid hoolega vastust kirjutama.

KLASSIÕHTU PILDIS

KLASSIÕHTU

Pidu oli sõbrapäeva auks. Mardo abiga said lauad kaetud pidulikult roheliste linadega, neile punased taldrikud, kollased joogitopsid ja punased kõrred. Igaüks kaunistas topsi meeldiva kleepsuga. Igal taldrikul ootas pidulist südametega komm.
Kõik said väikeseks kingituseks suupilli. Kontsert kestis pidevalt.
Söögilaua korda sättimine võttis aega. Pesti ja tükeldati õunu, kiivisid, melonit. Segati morsijooki. Peab ütlema, et soolased suupisted kadusid laualt kõige kiiremini. Greete kiitis võileibu, Laura juustukuubikuid, Reneki tikusuupisted kadusid kiirelt kandikult. Marta ema oli kaasa pannud mõnusa dipikastme värske aedviljaga. Seegi suur kandik oli peo lõpuks tühi mis tühi. Maiustusi aga jäi järgmisekski nädalaks.
Ega me siis ainult ei söönud-joonud. Rohkem ikka lustiti. Mängisime bingot ( Aigi võitis ), toolitantsu, silmapilgutamist, sülemängu, pikka nina, kirjutasime naljajuttu. Auhindadeks olid südamekujulised maiustused ja õhupallid. Adeele viis läbi viktoriini, Hedvika esines pantomiimiga, Joonas ja Marta õpetasid omalt poolt ühe mängu. Õpetaja õpetas ka uue mängu. Selles tuli täringut veeretada ja see, kes kuue sai võis kinnaste-mütsi-salliga šokolaadi lõikama hakata. Tundub, et Laural oli vist kõige rohkem õnne siin mängus. Mõned mängud jäid veel mängimata. Esimest korda tekkis huvi tantsimise vastu. Arvutist valiti muusikat ( Niki, Niki ja veelkord Niki!!! ). Kõige rohkem oodati kingituste jagamist. Teravsilmad fikseerisid ära, et need olid samas kotis, mis jõuluvanal kaasas oli. Kõik kingid olid kaunilt pakitud ja rõõmustasid saajat. Lõpuks oli veel loterii, mille auhinnad päevakohased. Tuli keerutada õnneratast ja sellest loos võtta. Number näitas, milline auhind kellelegi läheb. Peavõidu sai Andra. Klassi koristamise töö ei olnud enam just kõige põnevam. Mõnda tuli veidi tagant torkida. Adeele kokkuvõte - see oli meie kõige lahedam pidu!

REEDE ja 13.

Kuupäev ei ennusta just head, aga vastupidiselt peaks tulema väga tore päev!
Mis päev see õieti oli? Kommipäev? Puna-roosapäev? Muusikapäev? Südametepäev? Või midagi veel?
MUUSIKAPÄEV - Hommikust saadik kõlas koolimajas muusika. Meie multifunktsionaalne direktor oli täna DJ. Nädala alguses oli võimalik tellida sõbrale tervituslugu. Nagu kuulda, olid meie tüdrukud usinad tervitajad. Ise käisid nad trepil tantsimas ja kaasa laulmas.

Ka õpetajale oli Adeele ühe loo tellinud.
KOMMIPÄEV - Hommikul kinkis õpetaja kõigile punased pulgakommi südamed. Matemaatikas lahendasime ülesandeid niikaua kui kommikarbist punased kommid otsa said. Esimese tunni ajal tuli viies klass meid tervitama. Nad lugesid ette mõtteid sõprusest, mis meie kooli lapsed kirja pannud. Hedvika ja Triinu mõtted tundsime nende hulgast ära. Triinule anti veel üle väike auhind, sest tema valis meie klass kõige sõbralikumaks. Kommi aga jätkus kõigile.
PUNA-ROOSAPÄEV - viies klass palus kõigil kooli tulla punastes või roosades riietes. Seda me enamuses ka tegime. Õpetajale ei olnud see üldse raske ülesanne. Punane ju lemmikvärv!

SÜDAMETEPÄEV - joonistasime ja meisterdasime südametega kaarte, neile lisasime vanasõnu ja mõtteteri sõprusest. Õmblesime käepaelale nööpe ja kleepisime südameid.

Aitäh Carmenile toreda kingituse eest! Oled väga tähelepanelik ja tead täpselt, mis õpetajale meeldib.
Pärast tunde sai vaadata, kuidas suured võistlevad. Õpetaja oli kohtunik. Oli väga lõbus. Nad dramatiseerisid ühe muusikapala sõbrapäevalikuks, pakkisid kingitust, disainisid sõbrale kostüümi ning täitsid ühe meeskonna ülesande. Viimase pidid ka õpsid läbi tegema ja olime selles parimad. Veendusime taas, et meil ON hea meeskond!

12. veebruar

Täna tegime tutvust erinevate kogudega. Oli huvitav. Näha sai Marta vanatädi alustatud postkaartide kogu. Marta oli välja otsinud sealt kõige vanema kaardi, peaaegu 100 a vana jõulukaart. Veel näitas ta ühte väga naljakat jõulukaarti.

Mündikogusid oli kohe kaks. Neid näitasid Andra ja Aigi.

Karelil olid kaasas medalid. Isa kogutud medalitele on Karel juba kenasti lisa teeninud. Viimane võit tuli esmaspäeval Keilast.

Ka mänguasjade kogud olid kaasas kahel - Mardol ja Renekil.

Sigrid tutvustas oma ajakirjade kogu ja Adeele teatrikavade ning reisifotode kogu.

Väga põhjalikult oli asja ette võtnud Hedvika. Nägime tema imekauneid ehtekarbikesi, mis erinevatest riikidest toodud. Veel kommipabereid, loomakesi, nööpe.

Hoopis isevärki asju kogub meil Triinu. Nimi ei jäänudki mulle meelde, aga igatahes on need vibulaskjale vajalikud asjad.

Täna oli väljas ka näitus neljajalgsete sõprade piltidest. Carmeni ja Hedvika ülesandeks oli ust lukustada ja avada ning ruumil silma peal hoida ( "valvuritädid" ).

Sünnipäevalapsi oli meil täna kaks. Õnnitlesime Renekit ja Laurat. Nemad kostitasid hea ja paremaga. Kahjuks aga rikkusid ilusat päeva suuremad koolikaaslased ( meie omad vennad näiteks ), kes aplalt jaole tormasid. See jättis väga viletsa mulje.

Peale sööki kiirustasime klubisse nukuteatri etendusele. See oli väga vahva. Jälle veendusime, mis võlujõud on näitlejal. Kasutati porolooniribasid ja käsi ning laval elustusid iluuisutajad, tsirkus, tähestik... Suurepärane! Triinu aga sõitis hoopis Kehtnasse laulukonkursile. Hoiame talle pöialt! Adeele läks ka kuulama, sest temagi õde esines.

Käsitööring valmistus sõbrapäevaks. Pildile jäid käepaelad. Kaarte tehti ka

KÜLAS ADEELE ISA, NÄITLEJA LEINO REI

Kolmapäeval käis meil inimeseõpetuse tunnis külas Adeele isa. Tema elukutse, näitleja, valiti meie klassis kõige põnevamaks elukutseks. Ega iga päev meil näitlejad külas ei käi, seepärast kutsusime oma klassi ka I ja III klassi. Mahtusime kenasti ära. Saime teada, kuidas valmib üks lastelavastus. Nägime jooniseid, mis teinud kunstnik lavakujundusest ja nukkudest. Huvitav oli väike teatrisaali makett. Kõige põnevam oli muidugi tutvus nukkudega. Ime, kuidas näitleja suudab nuku elama panna, kohe on hing sees ja emotsioonid olemas. Kaasas olid nukud lavastusest "Väike hea kurat". Eriti huvitav oli veel see, et maske said mõned isegi proovida. Näitleja juhendamisel prooviti ka veidi sobilikke poose võtta. Lõpuks näitas ta, et ei peagi ilmtingimata olema uhket nukku või maski, saab ka väga lihtsate vahenditega mängida. Tema tegi seda ühe riidetükiga, mis oli kord lind, kord jänes või hoopis eideke. Põnev ja võluv on see teatrimaailm!