Tontide tont
Minu välja mõeldud tont võiks olla vahest sõbralik ja abivalmis ja vahest ülbe ja hirmutav. Tontide tont võiks kuuletuda ainult mulle. Minu tont on kiilakas ja sellepärast käib ta öösel pahade laste toas ja lõikab või tõmbab mõned juuksekarvad, teeb nendest endale paruka. Ta on küll suur, aga ta mahub kõikjalt läbi, kust ta tahab läbi minna. Tal on väga suured kõrvad ja ta kuuleb väga hästi.
Troll
Troll elab mägedes. Ta on väga kurb, sest ükski teine troll ei taha ta sõber olla kuna ta on hea. Tema ei söö loomi ja inimesi, vaid taimi. Ta ainus sõber on karu, aga karu ju magab talvel. Karu elab trolliga ühes mäekoopas. Kui on talv, siis istub troll oma koopas lõkke ääres ja meisterdab puust asju. Kord läks koopast mööda üks tore taimetoitlasest trollineiu, kellega troll kirjasõber on. Trollil on ka peenrad, millel kasvavast ta head ühepaja kompotti keedab. Üks kord aastas käib ta kalal, aga ainult üks kord, et mitte väga palju kalu tappa.
Salapärane mees
Ta võiks elada metsas. Ta ei ründa häid inimesi. Ta ründab neid, kes on pahad. Lendab väga kõrgele, kiiresti, suudab lennata pilvede vahel. Ta päästab inimesi. Ei oska kiiresti joosta. Näeb väga hästi.
Kääbus
Ta elaks suure kuuse otsas, kus on väga mugav ( tema arvates ). Ta kaitseks neid, keda kiusatakse ( muidugi teda siis ei näe ). kaitseks ta nii, et kõdistab neid, kes kiusavad ja ajab sõnu sassi. Nii ei saa edasdi kiusata. Kui keegi on näiteks enne võistlusi närvis, siis ta julgustab neid. Kui ta thab kellegagi rääkida, siis muudab ta end väga ilusaks ja targaks tüdrukuks.
The black horse
The black horse ehk must hobune pole robot, aga ta seest tulevad välja igasugused püssid. Ta liigub nii kiiresti kui mina tahan. Ta keha on must, aga kabjad ja sadul on roosad. Teda ei võida keegi, sest ta on – the black horse.
Kartulikotikoll
Kui see troll peaks siia maailma tulema, siis ta hakkab mind teenima. Tema süda on hell ning ta aitab kõiki. Kui ma tahan, siis ta annab mulle selle asja või looma. Tema käib minuga kogu aeg kaasas.
Tuulerõugetega mehike
Minu kummitus on väga hea. Ta on kuldsete kätega naine. Ta kummitab Kaereperes Oma poe kõrval. Ta elab tegelikult Matsi-Antsu tiigi taga puude vahel. Tema ema nimi on Evelin, venna nimi germo, isa on Mairold. Ta on valge kleidiga ja meelespead käes. Ta käib ainult 24. veebruaril koolis. Täiskuu ajal jookseb ta 4991 m. Ta oskab hästi inglise keelt ja talle ei meeldi keemia ega eesti keel. Talle meeldib väga raamatuid lugeda ja ei meeldi arvutimängud.
Krabikäsi
Krabikäsi on hirmus olend, kes öösel rändab koolimaja peal ringi. Päeval ja hommikul püsib ta keldris. Ta kaitseb elu eest enda peremeest ehk mind. Mina ju mõtlesin ta välja. Kui keegi tahab mulle haiget teha, muudab ta ilma pimedaks ja hakkab teda hirmutama sellega, et laseb talle ämblikuid peale ja ämblikud lasevad talle sellist mürki peale, et ta hakkab kohe minuga sõbrustama.
Somakoletis
See koletis on hea, aitab loomi ja linde ning inimesi. Ta reisib koos minuga ja elab minu kodus. Me lendame temaga igalepoole jak ui temaga või minuga midagi juhtub, siis mulle tuleb ajusse teade ja tema kuuleb mind ka. Taimi ta hoiab väga hästi. Me elame maal ja meil on suur talumaja. Meil on väga palju loomi ja me meisterdame ja nuputame koos.
Minu tont
Minu tont on selline, et kui ta näeb, et keegi teeb kellelegi pahandust, siis ta võlub ta naljakaks. Ta käib minuga alati kaasas ja kui keegi tahab minule haiget teha, siis ta muudab selle naljakaks ja paned rumalasti käituma. Tal on sarved, millega ta tunneb, kui ma hädas olen. Siis ta aitab mind hädast välja.
Prillipapa
See tont aitab neid, kellel hinded head ei ole. Aga mingisuguse kontrolltöö ajal ta ei aita. Ta poeb sulle pähe ja aitab häid mõtteid tekitada. Kuulab häid inimesi. Koolist välja ta ei lähe, sest tema kodu on koolis. Ta annab salaja kommi, kui sul mõni töö hästi läheb. Prillipapa aitab õpetajal laste töid kontrollida. Ta on väga tark.
Petlik inimämblik
Selle olendi nimi on Petlik Inimämblik kuna ma arvan, et kui inimesed teda näeksid, arvaksid nad, et ta on kuri. Tegelikult on ta sõbralik ja ei taha teistele halba. Kui ta siia ilma tuli, oli maailmas suur sagin. Sellepärast keegi ei saanud aru, mis olend see on. Lõpuks harjusid kõik temaga ära ning Inimämblik hakkas koolis käima ja sai palju targemaks. Kuni tänaseni on selle olendi liik väljasurnud.
Mutivana
Mutivana elab Rakvere mägedes. Ta on vanamutt. Mutivana on väga vaene. Ta magab terve päeva, ainult laupäeval tõuseb. Ta ei söö kunagi. Mutivana elab üksi. Ta elab pimedas koopas. See koobas on väga salapärane.
Wolfman
Ta elab maailma süngemais metsas koos nõidade, libahuntide ja muude kummaliste olenditega. Ta käib aeg-ajalt linnades, külades ja vanades metsamajades lapsi hirmutamas. Sest laste karjumisest saab ta rohkem jõudu kui neid süües. Ta on nii kiire, osav ja tugev, et isegi kõige vapramad jahimehed ei saa teda kätte. Kõik tahavad teda kätte saada, sest just tema pea eest on välja pandud 10 000 eurot. Ta on surematu ja võtnud omale eesmärgiks, et peab kõiki maailma lapsi vähemalt 3 korda hirmutama. Kas kardad? Kui jah, siis teed õigesti!!!
Kääbusnina
Minu kääbusnina elab koolimaj keldris. Ta aitab kõiki. Ta aitab koristada, nõusid pesta ja vaheajal põrandaid värvida ning lakkida. Aga ta teeb kõike ilma lõpetamata või siis lisab mõne üleliigse liigutuse. Näiteks kui ta lubab tädi Ilmele, et ta peseb koridori ise ära, võib ta seda vabalt teha spraidi või coca-colaga. Tädi Ilme ei märka seda enne, kui ta kogu koridori on ära „pesnud“. Kui ta nõusid peseb, ei loputa ta neid, vaid jätab seebiseks ja seda ei märgata ka enne, kui hakatakse nõusid laudadele panema. Ja seda kui ta punasele põrandale värvilisi täppe, triipe ja ringe teeb, ei märgata samuti enne, kui see tal valmis on.
Värviline tont
Elas kord üks värviline tont. Ta on punast, roosat, sinist, lillat, kollast, rohelist ja pruuni värvi. Ta elab puu otsas ja magab ka seal. Tal on 3000 eurot. Ta käib poes ja ostab süüa. Kuus läheb tal 20 eurot. Ta oskab lennata ja teiste tontidega mängida. Ta on maailma kõige toredam tont.
Tuesday, May 24, 2011
Thursday, May 19, 2011
KUIDAS RÕÕMUSTADA VANEMAID
Mulle tuli meelde, et mu ema sünna on 1 kuu pärast ja hakkasin salaja taskuraha koguma. Kui ema sünna kätte jõudis, siis ei teinud ema sellest väljagi, aga mina käisin salaja poes ja ostsin suure südamekujulise kommikarbi kommidega. Kinkisin selle emale ja tal oli väga rõõmus meel.
Mina rõõmustan oma vanemaid sellega, et pesen nõud ära, koristan tuba, õpin hästi, käin trennis ja aitan neid. Minu vanemad on siis rõõmsad ja ütlevad „Aitäh!“ see mõjub väga hästi.
Kui ma koolist tulin, olid mu vanemad kodus, aga läksid poodi. Ma hakkasin kohe koristama. Pesin nõud ära. Õde oli kodus, aga ta ei koristanud. Ma ütlesin, et kui ta hakkab koristama, siis ma annan kommi. Ta hakkas kohe koristama. Me koristasime kõik ära. Kui vanemad koju tulid, siis ema oli nii rõõmus, et andis meile šokolaadi.
Kui emme ja issi läksid koera tooma, siis mina tegin üksi süüa nii koerale kui ka emmele ja issile. Pärast tegin kodutööd ära, lugesin raamatut, jne. Lõpuks tegid nad mulle pika pai ja läksime pitsat sööma.
Ma olen oma vanemaid rõõmustanud nii, et koristan tube, pesen nõusid, rohin, pesen põrandaid. Mu emale meeldib kui ma teda ja vanaema aitan. Ma proovin neid iga päev aidata, kuid kogu aeg see ei õnnestu.
Mina saan rõõmustada oma vanemaid niimoodi, et igakord ma teen oma toa korda ja pesen nõudki ära. Siis veel kui ma aitan neid töödes. Vahel ma teen ise nende tööd ära. Nemad alati rõõmustavad selle peale.
Kui ma ükskord koju läksin, siis mu vanemaid polnud kodus. Nad olid tööl. Mõtlesin, et võiksin jänesepuuri puhtaks teha ja seda ma tegingi. Pärast seda pesin nõud ära. Kui mu vanemad koju tulid ja seda nägid, siis nad kiitsid mind. Mina olin õnnelik ja mu ema-isa olid ka õnnelikud.
Ma olen oma vanemaid rõõmustanud sellega, et aitan emal ja isal töid teha, koristan toa ära või siis aitan niisama lapsi vaadata kui ema ja isa on kodust ära. Mõnikord rõõmustan ma ema sellega, et ostan talle enda kogutud raha eest kingituse või kingin lille.
Kui ma olen käinud võistlustel ja saavutan seal hea koha, nt I – III, on vanemad väga rõõmsad olnud. Ükskord sain koguni medali, siis käitus ta sellega nagu oleks ise selle saanud :) Ka siis, kui olen tube koristanud, on nad rõõmsad.
Mina olen oma vanemaid rõõmustanud sellega, et ma teen nende eest töö ära ja hoian oma väiksel vennal silma peal. Kui ma ema aitan aiamaal, on tal väga hea meel. Kui ma aitan isal kuuri lammutada või kui ma niidan murutraktoriga tema eest muru ära, on tal hea meel. Mulle meeldib väga oma vanemaid rõõmustada.
Ma rõõmustasin oma ema nii:
Läksin koju, oli õpitud ja igav oli. Mõtlesin, et hakkan koristama. Ma koristasin kõik toad ära. Selleks kulus umbes 2 tundi. Kui ema koju tuli, oli ta nii rõõmus ja lausus: „Oo, kui tubli sa oled olnud!!!“ Ta oli terve õhtu rõõmsa näoga, vahepeal isegi nuttis.
Ükskord, kui ma olin vanematega riius, siis ma ajasin kõik segamini. Aga mõtlesin, et mida need asjad mulle tegid ja milles asjad süüdi on. Ma tegin pilti ja koristasin ära. Vanemaid mul sel ajal kodus polnud. Siis kui vanemad koju tulid, olid kõik asjad korras. Me leppisime ära. Siis ma näitasin neile pilte, m is ma tegin sellest kui sassis oli ja siis nad kiitsid mind.
Mina olen rõõmustanud oma ema nii, et ma olen talle midagi kinkinud, talle kohvi teinud või siis kui ta magab, kõik ära koristanud. Ka siis, kui olen kõik ära õppinud ja teda aitan.
Tegin mõndasid asju, et vanemaid rõõmustada. Näiteks olen ma talle lilli kinkinud ja soovinud talle midagi head. Ma olen teda palju aidanud. Kui emal jalg kipsis oli, siis ma pidin talle põhimõtteliselt koguaeg süüa tegema.
Kui ma 6-aastane olin, läks mu ema poodi ning mina proovisin kodus talle kaerahelbeputru teha. Mina arvasin, et mu puder tuli suurepärane välja, aga kui ema koju jõudis, ehmus ta algul kuna ma olin pliidi kraadid põhja keeranud. Siis lülitas ta ruttu pliidi välja ning hakkas naerma, aga mina ei saanud aru miks. Ükskord ma tegin emale võileibu ja kohvi ning see meeldis talle.
Ükskord kui emme oli kodust ära, pesin ma nõud ära ja õppisin klaverilood korralikult selgeks. Emmel oli selle üle hea meel. Üks teine kord läksin ma õhtul ise duši alla ja ärkasin hommikul kohe üles. Emme imestas, et mis mulle sisse on läinud, aga mina tahtsin lihtsalt emmet rõõmustada. Ma hakkan edaspidi tihedamini nõusid pesema, teen palju asju enne ära, kui tema mulle öelda jõuab ja aitan teda erinevates töödes. Siis on emme rõõmus ja ei pea mulle kõike meelde tuletama.
Mina rõõmustan oma vanemaid sellega, et pesen nõud ära, koristan tuba, õpin hästi, käin trennis ja aitan neid. Minu vanemad on siis rõõmsad ja ütlevad „Aitäh!“ see mõjub väga hästi.
Kui ma koolist tulin, olid mu vanemad kodus, aga läksid poodi. Ma hakkasin kohe koristama. Pesin nõud ära. Õde oli kodus, aga ta ei koristanud. Ma ütlesin, et kui ta hakkab koristama, siis ma annan kommi. Ta hakkas kohe koristama. Me koristasime kõik ära. Kui vanemad koju tulid, siis ema oli nii rõõmus, et andis meile šokolaadi.
Kui emme ja issi läksid koera tooma, siis mina tegin üksi süüa nii koerale kui ka emmele ja issile. Pärast tegin kodutööd ära, lugesin raamatut, jne. Lõpuks tegid nad mulle pika pai ja läksime pitsat sööma.
Ma olen oma vanemaid rõõmustanud nii, et koristan tube, pesen nõusid, rohin, pesen põrandaid. Mu emale meeldib kui ma teda ja vanaema aitan. Ma proovin neid iga päev aidata, kuid kogu aeg see ei õnnestu.
Mina saan rõõmustada oma vanemaid niimoodi, et igakord ma teen oma toa korda ja pesen nõudki ära. Siis veel kui ma aitan neid töödes. Vahel ma teen ise nende tööd ära. Nemad alati rõõmustavad selle peale.
Kui ma ükskord koju läksin, siis mu vanemaid polnud kodus. Nad olid tööl. Mõtlesin, et võiksin jänesepuuri puhtaks teha ja seda ma tegingi. Pärast seda pesin nõud ära. Kui mu vanemad koju tulid ja seda nägid, siis nad kiitsid mind. Mina olin õnnelik ja mu ema-isa olid ka õnnelikud.
Ma olen oma vanemaid rõõmustanud sellega, et aitan emal ja isal töid teha, koristan toa ära või siis aitan niisama lapsi vaadata kui ema ja isa on kodust ära. Mõnikord rõõmustan ma ema sellega, et ostan talle enda kogutud raha eest kingituse või kingin lille.
Kui ma olen käinud võistlustel ja saavutan seal hea koha, nt I – III, on vanemad väga rõõmsad olnud. Ükskord sain koguni medali, siis käitus ta sellega nagu oleks ise selle saanud :) Ka siis, kui olen tube koristanud, on nad rõõmsad.
Mina olen oma vanemaid rõõmustanud sellega, et ma teen nende eest töö ära ja hoian oma väiksel vennal silma peal. Kui ma ema aitan aiamaal, on tal väga hea meel. Kui ma aitan isal kuuri lammutada või kui ma niidan murutraktoriga tema eest muru ära, on tal hea meel. Mulle meeldib väga oma vanemaid rõõmustada.
Ma rõõmustasin oma ema nii:
Läksin koju, oli õpitud ja igav oli. Mõtlesin, et hakkan koristama. Ma koristasin kõik toad ära. Selleks kulus umbes 2 tundi. Kui ema koju tuli, oli ta nii rõõmus ja lausus: „Oo, kui tubli sa oled olnud!!!“ Ta oli terve õhtu rõõmsa näoga, vahepeal isegi nuttis.
Ükskord, kui ma olin vanematega riius, siis ma ajasin kõik segamini. Aga mõtlesin, et mida need asjad mulle tegid ja milles asjad süüdi on. Ma tegin pilti ja koristasin ära. Vanemaid mul sel ajal kodus polnud. Siis kui vanemad koju tulid, olid kõik asjad korras. Me leppisime ära. Siis ma näitasin neile pilte, m is ma tegin sellest kui sassis oli ja siis nad kiitsid mind.
Mina olen rõõmustanud oma ema nii, et ma olen talle midagi kinkinud, talle kohvi teinud või siis kui ta magab, kõik ära koristanud. Ka siis, kui olen kõik ära õppinud ja teda aitan.
Tegin mõndasid asju, et vanemaid rõõmustada. Näiteks olen ma talle lilli kinkinud ja soovinud talle midagi head. Ma olen teda palju aidanud. Kui emal jalg kipsis oli, siis ma pidin talle põhimõtteliselt koguaeg süüa tegema.
Kui ma 6-aastane olin, läks mu ema poodi ning mina proovisin kodus talle kaerahelbeputru teha. Mina arvasin, et mu puder tuli suurepärane välja, aga kui ema koju jõudis, ehmus ta algul kuna ma olin pliidi kraadid põhja keeranud. Siis lülitas ta ruttu pliidi välja ning hakkas naerma, aga mina ei saanud aru miks. Ükskord ma tegin emale võileibu ja kohvi ning see meeldis talle.
Ükskord kui emme oli kodust ära, pesin ma nõud ära ja õppisin klaverilood korralikult selgeks. Emmel oli selle üle hea meel. Üks teine kord läksin ma õhtul ise duši alla ja ärkasin hommikul kohe üles. Emme imestas, et mis mulle sisse on läinud, aga mina tahtsin lihtsalt emmet rõõmustada. Ma hakkan edaspidi tihedamini nõusid pesema, teen palju asju enne ära, kui tema mulle öelda jõuab ja aitan teda erinevates töödes. Siis on emme rõõmus ja ei pea mulle kõike meelde tuletama.
ÜHISKONNAÕPETUSES
Täna kehastusime ringi tähtsateks ametnikeks. Esmalt selgitasime välja linnapea kandidaadid, siis toimusid salajased valimised. Valituteks osutusid Adeele, Hedvika, Andra ja Joonas. Linnapead valisid omale volikogud. Istungil tutvustas linnapea oma projekti ehk kuhu võiks ehitada oma linnas spordihoone koos staadioniga, kommivabriku, koolimaja ja istikute turu. Ühiselt arutati kõik variandid läbi ja hääletati. Kõik linnad said ka omale nimed ja tulevikuks veel arengukava. Ainult "meestest" koosneva volikogu otsused erinesid tunduvalt teistest volikogude otsustest, kus linnapeaks olid "naised".
MEIE KEVADLUULE
Kirts ja kärts,
läbi saigi märts.
Metsa ääres sirgub lill,
käes on kevadkuu aprill.
Päike jagab sooja pai,
kui käes on mai!
Kevadel on ilus ilm,
vahel on ka vihmapilv.
Puudel pungad puhkevad,
tulbil õied uhkemad.
Kevadel on suured silmad,
päikselised on need ilmad.
Toamõnudel on lõpp,
lilled lahti lähvad plõks
Allee on kaskedest roheline,
aas on nurmenukkudest kollane.
Mets on sinililledest sinine,
aed on tulpidest punane.
Päike paistab, ilm on soe,
külmad ööd üldse ei loe.
Talve jõud on raugend ammu,
kevad teinud oma esimese sammu.
Ema avab akna pärani,
aknast kostub kõva kära.
Ei tea, kes küll nii teeb?
Ema lausub: „Need on linnud kevadel!“
Kevadel on ilus ilm,
eemal paistab vihmapilv.
Loodus aina rohkem tärkab,
seda mina aina märkan.
Kevadel on ilm väga ilus,
keegi pole enam vilus,
päike paistab, rõõmus meel,
ojakene voolab teel.
Kevad on nii tore,
mai on eriti lahe,
talv on külm ja kole,
kevadtuul on mõnus ja mahe.
Kevadel pungil on lehed,
sellest teavad vaid tugevad mehed.
Uuesti kasvama hakanud muru,
rebane maha on jätnud uru.
Saabunud on kevade vägi
ja sulanud lumemägi.
Puhkab kelgumägi,
orava peost kukub käbi.
Kevad ärkab taas,
kõik lilled juba maas.
Sulanud on lumi,
varsti käes on suvi.
Kui kevad on käes,
siis tull puhub lääs.
Lastel mõtteid pea on täis,
kuidas talv siin käis.
Puud kõik need õitsevad.
Saagid tulevad maitsevad.
Linnud siristavad.
Lapsed hoopis vilistavad.
Oja ääres varsakabjad
sosistavad tasa, et
põllu otsas paiselehed
ootavad sind väga.
läbi saigi märts.
Metsa ääres sirgub lill,
käes on kevadkuu aprill.
Päike jagab sooja pai,
kui käes on mai!
Kevadel on ilus ilm,
vahel on ka vihmapilv.
Puudel pungad puhkevad,
tulbil õied uhkemad.
Kevadel on suured silmad,
päikselised on need ilmad.
Toamõnudel on lõpp,
lilled lahti lähvad plõks
Allee on kaskedest roheline,
aas on nurmenukkudest kollane.
Mets on sinililledest sinine,
aed on tulpidest punane.
Päike paistab, ilm on soe,
külmad ööd üldse ei loe.
Talve jõud on raugend ammu,
kevad teinud oma esimese sammu.
Ema avab akna pärani,
aknast kostub kõva kära.
Ei tea, kes küll nii teeb?
Ema lausub: „Need on linnud kevadel!“
Kevadel on ilus ilm,
eemal paistab vihmapilv.
Loodus aina rohkem tärkab,
seda mina aina märkan.
Kevadel on ilm väga ilus,
keegi pole enam vilus,
päike paistab, rõõmus meel,
ojakene voolab teel.
Kevad on nii tore,
mai on eriti lahe,
talv on külm ja kole,
kevadtuul on mõnus ja mahe.
Kevadel pungil on lehed,
sellest teavad vaid tugevad mehed.
Uuesti kasvama hakanud muru,
rebane maha on jätnud uru.
Saabunud on kevade vägi
ja sulanud lumemägi.
Puhkab kelgumägi,
orava peost kukub käbi.
Kevad ärkab taas,
kõik lilled juba maas.
Sulanud on lumi,
varsti käes on suvi.
Kui kevad on käes,
siis tull puhub lääs.
Lastel mõtteid pea on täis,
kuidas talv siin käis.
Puud kõik need õitsevad.
Saagid tulevad maitsevad.
Linnud siristavad.
Lapsed hoopis vilistavad.
Oja ääres varsakabjad
sosistavad tasa, et
põllu otsas paiselehed
ootavad sind väga.
Thursday, May 12, 2011
Wednesday, May 11, 2011
KIRJUTADA ON MÕNUS
Võtsime osa Stabilo firma poolt välja kuulutatud projektist "Kirjutada on mõnus".
ÕUESÕPE
Tänane matemaatika tund toimus õues. Pärast pildistamist riietusime sportlikult ja elevil parv lendas õue. Sissejuhatuseks mängisime mängu "Koosta arv". Edasi jaguneti kolmikutesse ja algas mõõtmistöö. Isad olid ohverdanud oma mõõdulindid. Mõõta tuli muruplatsi ja basseini ümbermõõt, arvutada välja kõnniteeplaadi ja asfaltplatsi pindala. Purskkaevu juures tuli mõõtjatele appi onu Mati. Need, kes oma mõõtmistööga ruttu valmis said, mängisid veel
hernekottidega viskemängu "Atško".
hernekottidega viskemängu "Atško".
MAIJOOKS
Eelmisel nädalal rikkus halb ilm jooksu. Täna oli ilm võrratu ja jooks toimus. Viienda tunni ajal kogunes algklassidepere spordimaja taha. Õpetaja Reet tutvustas rada ja rivistas jooksjad stardijoonele. 
Ja siis nad läksidki...
Tagasi jõudsid kõik õnnelikult. Raja läbis 40 last. Esimesena jõudis kohale 3.kl Margus, tema kannul vanem vend Jaanus ja kolmandana 1.kl !!!Karl-Thomas.
Tüdrukutest olid kiiremad meie klassi piigad, lahutamatud sõbrannad Laura ja Andra
ning kolmas 3.kl Gerda.
Kiitus kõigile, kes jooksu läbi tegid. Võitjatele kuulusid "kuldmedalid", kõik teised pistsid kommi põske ja said mälestuseks diplomi.
Ja siis nad läksidki...
Tagasi jõudsid kõik õnnelikult. Raja läbis 40 last. Esimesena jõudis kohale 3.kl Margus, tema kannul vanem vend Jaanus ja kolmandana 1.kl !!!Karl-Thomas.
Tüdrukutest olid kiiremad meie klassi piigad, lahutamatud sõbrannad Laura ja Andra
ning kolmas 3.kl Gerda.Kiitus kõigile, kes jooksu läbi tegid. Võitjatele kuulusid "kuldmedalid", kõik teised pistsid kommi põske ja said mälestuseks diplomi.
Subscribe to:
Posts (Atom)