LIIKLUSPÄEV

KINGID ISALE

6.november

Neljapäev. See tähendab, et päev algab Bingoga. Täna naeratas õnn Greetele, Carmenile ja Joonasele. Laural oli aga kaasas päris Bingo mäng. Seda siis vahetundidel hoolega mängitigi. Mängulust sees, mängisime veel paaride otsimise mängu. See meile meeldib. Edukamad olid Adeele ja Renek. Lõpuks pani õpetaja telefoni äratuse peale ja seni kui see helisema hakkas, lahendati eile õpitud lahutamisülesandeid. Iga õige vastus tõi lahendajale väikese kommi. Lõpuks selgus, et kõige suurem kommikuhi kogunes Jaanuse lauale. Talle järgnesid Laura ja Andra. Õppisime ka lahutama arvudest 15 ja 16. Seekord sai asi "puust ja punaseks" tehtud arvelaua abil.
Eesti keeles jätkusid lood isadest. Kuulasime lugu, kuidas lapsed oma isasid joonistasid. Ise kirjutasime piltidelt sõnu. Valisime neid pilte, millel isadele sobilikud rõivad ja jalatsid. Ärakirjaharjutuse kirjutas kõige täpsemalt Sigrid. Ta tegi seda rahulikult ja kannatlikult ning oligi väga hea tulemus käes. Ega selles töös kiirust ju võeta nagu jooksurajal. Jipi ja Jannekese lugemine tuli täna toredasti välja kõigil lugejatel. Eriti kiidan Greetet väga ilmeka esituse eest. Rõõmu tegid veel Sigrid, Mardo ja Andra. Mängisime loo taas näitemänguna läbi. Triinu tegi hästi mõnusa ema rolli, Joonas oli vanaisa ja lapsed Karel ning Jaanus. Kõik mängisid vahvasti. Nauding on näha laste arengut ja esinemisjulguse kasvu. Lõpuks luges õpetaja ette veel loo Jipist ja Jannekesest. Seekord sellest, kuidas nad kodu mängisid. Nalja sai. Selgus, et sellist mängu on paljud isegi mänginud, koerale või kassile riideid selga toppinud. Lugesime katkendit raamatust "Minuga juhtub alati midagi". Martale oli see hästi tuttav raamat, teadis kohe, millest jutt käib. Rõõmu teebki, see et ikka oskab keegi mõnest juturaamatust teistele rääkida. Raamat on meile üsna heaks kaaslaseks saanud. Peale tunde käisid mitmed raamatukogus loetud raamatuid tagastamas. Mardo viis tagasi ka õpetaja vaheajal loetud raamatuvirna. Jõudsime veel ise jutukest mõelda piltide järgi ja oma isast. Lugemisharjutus oli täpselt täidetud Carmenil, Laural, Jaanusel, Adeelel, Joonasel, Sigridil, Mardol, Greetel. Palju jõudsime nende kahe tunniga! Hernesupp oli täna väga maitsev, kissellid vahukoorega kadusid samuti laudadelt, porgandeid näriti meeleldi.
Loodusõpetuses sorteerisime teraviljade ja nende toodete pilte. Lahendasime ristsõna õpitu kohta. Laura ja Marta olid nutikad.Täitsime viimase töölehe taimedest. Kõige täpsemad olid Jaanus, Marta, Adeele, Carmen, Mardo, Triinu ja Joonas. Mõnes töös oli Eestis kasvavate teraviljade hulka sattunud ka kapsas!!!
Pikapäevarühmas valmisid veel mõned villast kilpkonnad. Muidugi on seal poiste lemmiktegevuseks arvutimängud. Peeti plaane mardiõhtuks. Kaugel see enam!





ESMASPÄEVAL KELL 18 ESINEVAD TÜDRUKUD OMA LOTTE KAVAGA SPORDIMAJAS. KÕIGI OSALEMINE VAJALIK! PEAPROOV ESMASPÄEVAL KELL 14.

5.november

Kandsime oma sünnipäevad täna kalendrisse, sest esimene sünnipäev on varsti käes - Marta 10. novembril.
Mates õppisime lahutamist arvudest 11, 12 ja 13. Abiks olid munad. Liitmine on päris kenasti selgeks saanud. Seda näitasid töölehe täitmise tulemused. Palju viisi sai tööde alla kirjutada. Täiesti veatud tööd olid Renekil, Adeelel, Andral, Sigridil, Martal. Viimasel ajal on mõnes vihikus numbrid hakanud lohakaks minema ja enam ei saa hästi arvu, mis arvuga tegemist. Eesti keele tunnis lugesime lugu, kuidas Jip ja Janneke vanaisale õunu viisid. Lõbus lugu. Pärast mängisime selle veel ise läbi. Loosi tahtel jagunesid rollid: ema - Greete, vanaisa - Marta, Jip - Mardo, Janneke - Laura. Toredad näitlejad. Eriti nauditav oli Greete esinemine. Õpetaja luges veel ette loo tüliõuntest. Ise lugesime Ott Arderi luuletust "Õuna lõuna". Koostasime lauseid. Kiitus selle eest Joonasele, Renekile, Jaanusele, Laurale, Adeelele, Karelile, Mardole ja Triinule. Nende loos näris kinda katki koer ja parandas seda ema. Mõnes loos oli aga vastupidi. Eilsed kirjatehnika tööd sai ka üle vaadata. Kõige kaunimad K-tähed olid Jaanuse ja Mardo vihikus, S-tähed aga Adeelel. Kahjuks oli mitu last aga jätnud tegemata ühe harjutuse k-tähtedega. Teistele ei valmistanud mingit raskust otsustada, kas kirjutada suur või väike K.
Inimeseõpetuses vaatasime üle kodused tööd. Väga toredad laused olid kirja saanud. Võrdlesime neid omavahel. Eriti kiidan Mardot, Adeelet, Karelit, Laurat, Renekit, Sigridit ja Triinut. Tervise lood nüüd lõpetasime. Algust tegime kodujuttudega. Esmalt nuputasime ühe kodumaja valmis. Siis panime kirja oma tegevusi kodus hommikul, päeval ja õhtul. Lisaks kuulasime hommiku juttu Jaanus Vaiksoo raamatust. Joonas ja Adeele tundsid kenasti ära, mis raamatust see pärit, sest nad on seda ise lugenud. Tõnu Seero jutt õhtust kodus oli võõram, aga üks tema raamat on meil klassis siiski olemas.

Käsitööringis oli täna rekordarv lapsi ja sagimist palju. Liblikad said tiivad külge. Kiiremad jõudsid ka kilpkonna valmis voolida. Suuremad proovisid kilpkonna viltida.

4.november

Täna hommikul sai Sigridi ema meie uut kappi imetleda. Aitäh talle ka toodud paberikraami eest! Tänud ka Carmeni emale võimlejate pärast muretsemast. Nii tore kui on mahti mõelda kaugemale oma perest!
Matemaatikas tegelesime tänagi liitritega. Eriti hästi kukkus välja rühmatöö. Koostati ise tekstülesandeid erinevate vedelikega. Vahvad mõtted keerlevad meie peades. Kokku saime 8 toredat ülesannet, mis homme lahendamisele lähevad. Kõik ei ole võib olla just väga reaalsed, aga see polegi kõige tähtsam. Õpetaja nautis töö protsessi ja tulemust täielikult. Tundub, et ka lapsed olid õhinas. Töövihikus jõudsime täna leheküljele 100. Juubeli puhul oli põhjust avada kommikarp, mis kaisukate päeval auhinnaks saadud. Koduse töö eest kiidan Greetet ja Sigridit. Tunni töö eest Carmenit, Adeelet, Triinut, Joonast, Martat ja Mardot.
Vanaisa jutt õpikust kõlas täna eriti hästi Carmeni, Adeele, Reneki, Jaanuse ja Mardo esituses. Kõige põnevam oli aga tunni teine osa, kus jutustati oma vanavanematest. Kaasas oli hulgaliselt fotosid. Mõned õige vanad ja väärtuslikud. Tundub, et mõnes kodus oli eile õhtul pikk vestlus esivanematest. Loodan, et see ei olnud tüütu kohustus, vaid mõnus aeg oma lapse ja mälestustega. Superpõhjalikud ettevalmistused olid toimunud Adeele ja Marta kodus. Sigridil ja Laural oli hulk fotosid. Joonas oli teada saanud palju oma armsast vanaisast. Mardol oli rääkida mitmest vanaemast. Greete oli tähtsamad faktid kohe paberile kirja pannud. Tublid olite. Asi läks nii põnevaks, et ei raatsinud kellahelinaga tööd pooleli jätta. Võtsime aega juurde loodusõpetuse tunnist. Mõned faktid tänastest juttudest:

• vanaema tegi hirmus maitsvaid makarone
• vanaisal kasvasid eriti suured tomatid
• isa tegi vanaema viljasalve laudadest omale kiige ja sai pragada
• vanaisa oli osav torutöödes
• vanaema on mulle palju salle, kindaid, kampsuneid, sokke kudunud
• vanaemal on kommisahtel või maiustuste peidukas
• vanaisa oskas minu jonnituju kõige paremini ära ajada
• vanaema oskas kõiki toite ise teha, verivorsti, sülti, jne
• vanaisa viib mind alati autoga kuhu vaja
• vanaema annab pensionipäeval taskuraha
• vanaemale meeldib poodides käia
• minu vanaemal on "rohelised näpud"
• vanaisa-vanaema olid Siberis
• vanaisa viib meid ujuma
• vanaema kartulid on väga maitsvad

Mõnest vanaemast-isast teadis ka õpetaja ühtteist lisada: Adeele vanaema on Valtu koolis eesti keele õpetaja olnud, Reneki vanaisa on aidanud oma suure veoautoga kooli jalgrattureid matkale minna, Carmeni vanaisa oli eile klubis, Mardo vanaema on vist kõige lahkem ja sõbralikum müüja Konsumi poes, Triinu vanaisat tundis terve Eestimaa spordirahvas.

Kui meie kehalisse tõttasime, siis jäid memmed-taadid oma jutte ajama. Eks neil ole oma lastelastest ja lastelastelastest nii mõndagi kõnelda.

Lõunasöögi juurde on uuel veerandil hakatud pakkuma värsket aed- ja puuvilja. Eile olid laual õunad, täna kaalikaviilud. Õpetaja kogus laudadelt kaalikajäägid kokku ja viis pikapäevarühma. Sealt kadus tasapisi neid 2 suurt kausitäit. Loodetavasti jäi mõni krõpsupakk nüüd ostmata. Neljapäeval saame porgandit krõbistada ja reedel ploomiga maiustada. Sellel veerandil ei pakuta ka enam siirupimorssi, vaid naturaalsest mahlakonsentraadist jooki. See on väga tervitatav nähtus minu arust!

Homme teeme käsitööringis kilpkonna ja lõpetame liblikad.

Võimlejate emad! Vaadake Lottede seelikud üle ja andke lastele neljapäeval kooli kaasa. Kui see väga lühikeseks on jäänud, siis harutage palun alläär lahti!

VILTIMINE

3.november

Täna hommikul võttis klass meid vastu uue näoga. Vaheajal pandi kokku uus vahva, värviline kapp. Terve tuba on uue mööbli lõhna täis ja kuidagi valgem. Saime veel uue gloobuse, mänguasjakastid ja kätekuivatuspaberi hoidja kraani juurde.
Õpetaja sai vaevalt nina klassiukse vahelt sisse pista kui algasid kallistused ja kingitustesadu. Marta oli Tallinnast ostnud kauni küünla. Ise valis välja just aaloe lõhnaga. See sobis täna kohe hingedepäeva jätkuks süüdata. Triinu oli viltinud armsa lambakese. Õpetajal on neid nüüd juba temalt kaks saadud. Carmenil oli kaasas hulk välja prinditud töölehti. Nende täitmiseks leiame kindlasti sobiva aja. Mardol oli põnev kiri Pätult.
Õpetajalgi oli kaasas mõned kingid Rootsi reisilt. Pipi väänikupillid pistsime kohe suhu ja kes soovis, luges salmi peale: "Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu". Õpetajale mõjus see vist vähendavalt, sest kui õpetaja Veera vahetunnis klassi kriiti laenama tuli, ei näinud ta enam õpetajat laste hulgas. Esimene tund kuluski peaaegu ainult vaheaja muljetele. Käidi Rakveres, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Raplas. Külastati veekeskust ja kino. Käidi iluvõimlemis-, korvpalli ja võrkpallitrennis. Ujuti. Laoti puid. Prooviti autosõitu. Oldi õues, sõideti rattaga, külastati vanaema. Tundub, et olid põnevad puhkuse päevad.Kahjuks põeti veidi ka. Juttu oleks veel pikalt jagunud, aga lõpuks teatas Karel, et nüüd aitab, sest tema tahab hakata matemaatikat tegema. Mis siis meilgi üle jäi. Tuletasime meelde, mis on liiter ja mida sellega mõõta saab. Lahendasime hulga tekstülesandeid. Kiitus Adeelele, Triinule ja Jaanusele. Eelmise veerandi viimase nädala tööd töövihikus olid väga hästi tehtud. Kiituse teenisid ära Sigrid, Jaanus, Andra, Laura, Renek ja Adeele. Mõned vihikud tuleb veel üle vaadata, sest oli haigeid.
Eesti keele tunnis rääkisime palju vanaisadest. Tuletasime meelde Piia ja Kauri lahedat vanaisa "Pätu" raamatust. Lugesime Marteni kuldsete kätega vanaisast. Õpetajal oli kaasas foto oma taadist. Homme räägime oma esivanematest. Kordasime üle reegli sulghäälikute kohta eesti keele sõnade alguses. Lugesime lauseid kus kõik sõnad algavad k-, p- või t-ga. Hiljem arvutitunnis püüdsime ise selliseid lauseid koostada. Abiks olid pildid. Kiired olid Laura, Jaanus, Carmen, Marta ja Adeele. Imestama pani see, et kui vihikus on meil tavaliselt meeles lauset suure tähega alustada ja punktiga lõpetada, siis arvuti taga need tõed kippusid ununema. Ujumas käisime ka. Täna olid kõik suures basseinis olnud. Kunstitunnis asusime viltima. Siin paistis väga osava viltijana
silma Renek. Seebivahtu jagus laudadele, põrandale. Koristada andis tükk aega. Loodetavasti tööd õnnestuvad ja on, mida pühapäeval kinkida. Kuna õpetaja käed olid kogu aeg seebised, siis fotograafideks olid Joonas ja III kl Kelli. Oli selline rõõmus päev. Ühele mehele tuli meelde tuletada meie klassi reeglit, et kõiki kutsutakse nimepidi.