MEIE KOSMOSELOOD I OSA

MIKU SEIKLUS
Ühel päeval läks väike poiss Mikk oma suure punase raketiga lendama. Järsku kaotas ta juhitavuse ja rekett kaldus otse sinisesse äikesepilve. Äike tabas otse raketi tugevasse mootorisse. Mikk nägiseal samas üht planeeti ja hüppas planeedile. Miku rakett kukkus otse Miku kõrvale. Ta nägi koletisi ja tegi raketi korda ning sõitis koju.

PIPI HÕBEDANE RAKETT
Ühel päeval meisterdas Pipi endale kuldse raketi ja otsustas sellega planeete uurima minna. Ta võttis igaks juhuks härra Nilsoni kaasa, kuid järsku kaotas rakett juhitavuse ja lendas otse äikesepilvesse. Rakett lendas tükkideks, aga Pipi ja Nilson lipsasid sealt väikesele planeedile, kus vesi oli roheline ja mets sinine. Pipi ei kartnud sugugi ja parandas raketi ruttu ära. Nad pääsesid sealt ruttu.

ÕUDUSTE PLANEET
Ühel päeval tuli Mardi isal pähe mõte, et ehitaks raketi. Mardi isa asus kohe tööle, sest rakett pidi saama enne talve tulekut valmis. Raketi ehitamiseks kulus tal lausa 5 ööpäeva. Siis jõudiski põnev hetk kätte ja rakett sai valmis. Isa ütles Mardile: „Ära sa midagi puudu!“ Aga Mart istus raketti ja sattus sellega äikesepilve. Äikesepilves oli kõik must ja pärast seda läks tal rakett katki. Rakett oli punast värvi ja ära kleepsutatud. Siis viisid ufod ta asustamata planeedile. Seal olid väga õudsad elukad ja iga hetk võis mõni elukas ta nahka pista. Üks päev läksid tulnukad Maale ja võtsid Mardi kaasa. Mardil õnnestus põgeneda kui nad Maa peale jõudsid.

AVASTAMATA PLANEET
Ühel päeval läks Tiina punase raketiga lendama. Ta lendas ja lendas kuni jõudis koledale mustale äikesepilvele. Järsku lõi välku ja Tiina sai palju kannatada, kuid leidis ühe avastamata planeedi. Ta mõtles, kuidas sinna saada, sest ta punane rakett oli katki. Ta jooksis teiste pilvede pelat sellele planeedile. Aga ta ei saanud sealt ära. Õnneks oli tal telefon kaasas ja levi oli ka. Siis helistas ta onule, et see järgi tuleks.

RENEK JA 26
Ühel päeval läks poiss nimega Renek suure sinise raketiga lendama. Järsku sattus renek tugevasse äikesepilvesse. Äikesepilv oli nii tugev, et rakett purunes. Renekil oli igaks juhuks langevari kaasas. Ta pani kähku langevarju selga ja hüppas raketist välja. Niipea kui ta tundmatule planeedile sattus, plahvatas rakett kosmoses. Renek arvas, et ta leiab palju sõpru ja see läkski täide. Ta oli sattunud Dinotoopiale. Dinotoopia oli üks saar, kus ei lõppe kunagi dinosauruste elu. Esimene dinosaurus, keda Renek kohtas, oli 26. Renek imestas: “See on ju number!“ 26 ütles: „Mu nimi on selleks 26, et ma sündisin munas number 26 ja 26 ei kirjutatud mulle metsas ega looduses, vaid hooldemajas.“ aga nende sõprus ei kestnud kaua. Ühel päeval märkasid Reneki ema ja isa, et poiss on kadunud. Ja ega kaua aega mööda ei läinud kui ema ja isa leidsid poisi üles ja kõik elasid õnnelikult. 26 vaatas iga päev taevasse ja igatses Renekit.

LIISU RAKETT
Kunagi ammu läks üks tüdruknimega Liisa raketiga lendama. See rakett oli heleroheline. Ta lendas ja järsku oli ta äikesepilves. Tal oli õnneks varustus kaasas. Ta pääses, aga tal oli ainult pudel vett ja 5 võileiba. Ta maandus ühele planeedile. Liisa oli seal kaks päeva. Kahe päeva pärast päästis ta kaksikõde. Liisu päästja nimi oli Liina. Nad jõudisd õnnelikult koju.

MINNY KOSMOSEREIS
Ühel päeval lendas Minny koos oma kassiga üles taevasse. Järsku oli planeetide maailmas. Kas talle meeldis seal? Aga igatahes on tal suu ammuli ja silmad pärani lahti. Ta sattus planeedile Saturn. Aga seal ei olnud vett ja ta ei saanud seal kaua olla. Aga raketil oli aku tühi ja bensiini ka ei olnud. Siis nägid teda 19 haldjat. Haldjad aitasid tal raketi ära parandada. Minny kass oli süsimust, pea peal oli väike valge täpp ja ta oli väga pehme. Kui nad ära ei ole surnud, siis elavad nad väga õnnelikult edasi. Minny on juba suur inimene ja tal on mees ka.

TÜDRUK SAAREL
Ühel päeval läks Andra raketiga lõbusõitu tegema. Järsku sattus ta tormi sisse, mootor purunes. Ta lõi klassi lõhki ja hüppas välja. Ta sattus saarele, tegi silmad lahti ja nägi, et oli vees. Ta leidis sealt suuri helendavaid marju. Ta sõi marju ja jõi sealt. Siis tuli talle järele suur laev, kus peal olid ema ja isa.

KARTULITRÜKIS PINGVIINID

PUNUMINE ON MEIL NÜÜD SELGE

4.veebruar

• 

Sigrid tõi täna kooli maitsta ema küpsetatud leiba. See oli veel singiga pealekauba. Kiirelt kadusid kõik tükid ja hinnangud olid järgmised:

• see leib on täitsa hea ja tervislik
• väga hästi tehtud
• hea ja soolane
• kodune maitseb
• väga hea ja maitsev, mõnus, esimene isetehtud leib, mis mulle väga meeldib
• super leib! mulle maitseb väga
• see oli väga hea, mulle meeldis kõige rohkem sink
• väga hea küpsetatud leib ja hästi kasulik, sööks iga päev ja küpsetaks kogu aeg
• mõnus ja hea!!!
• super hea leib!
• kergendab
• magus maitse

Suurimad tänud leivategijale ja kiituseks on kindlasti need ilusad sõnad sööjatelt. Eile oli koolilõunaks kapsahautis hakklihaga. Kolmas klass sõi ja kiitis ning kui hiljem oma hinnangut vastavasse raamatusse kirjutama hakati, siis oldi väga nördinud kui sealt leiti vastupidiseid kommentaare. Eile läks loodusõpetuses ka vestlus tervislikust toidust nii hoogu, et tundi lõpetav kell oli lausa ebasobiv. Neljapäeval mängime me endiselt matemaatikatunnis bingot. Nii tänagi. Inglise keele tunnis aga mängiti ka täna bingot. Kõik olid all klassi tulles sellest väga elevil. Poistel olla eriti vedanud. Täna tegi rõõmu lugemistund. Juturaamatud on kenasti edenenud ja kõik on endale meeldiva raamatu leidnud. Toredad kokkuvõtted loetud raamatutest esitasid Karel ja Triinu. Eile rõõmustasime, et korratabeli tundmise tulemused paranesid ühe päevaga tuntavalt, siis täna oli jälle tagasiminek. Kolm korda on järjest kuldmedali saanud Joonas ja Adeele.

Kolmanda koha medaliga tuli Karel eile jalgpallivõistlustelt tagasi. Võistkonnas olid mängijad viienda klassini. Alla jäädi Kehtnale ja Hagudile.

2.veebruar

Täna oli meil klassis ka Kihnu Virve. Kes siis teda ei teaks?














Seda aga põhjusel, et viimastel päevadel oleme uurinud eesti murdeid. Adeele tõigi kaasa Kihnu kalendri ja luges meile sealt veebrikuu loo ette. See rääkis Eestimaast ja tema saatusest läbi Virve silmade. Sepo Seemani esituses kuulasime veel plaadilt võru murdes lugu. Ise proovisime aru saada ka mõnest murdeloost. Selgus, et mida oma kodupaiga lähemalt lugu pärit, seda kergem oli ka teksti mõista. Läänemaalt ja Kesk-Eestist pärit lood "tõlkisime" kerge vaevaga, aga Vastseliinas kirja pandud lugu vajas päris tõsist pusimist. Kaardilt otsisime nimetatud kohad ka üles ja nagu Kihnugi.
Kuna eile selgus matemaatika tunnis, et korratabel lonkab kahte jalga, siis alustasime tänasest igahommikust korratabeli pommitamist. Esimese katse tegid puhtalt läbi ainult 3 last. Kui aga kümnest vastusest saab kirja ainult üks, siis on ikka asi hull küll. Ega muud kui tuupima! Aigi näitas, kuidas tema kodus harjutab. Hea võte!
Uisutamast tuldi tänagi õhinal tagasi. Olevat juba veidi paremini asi välja tulnud. Mõni jäi veel peale tundigi jääle liuglema.
Inimeseõpetuses oli täna teemaks MÄNG JA TÖÖ. Tunni lõpus näitas igaüks sektor diagrammiga, kuidas tema elus nende asjade lood on. 2 poisil võtavad suurema osa päevast veel mängud, 5 õpilasel on ülekaalus töö(õppimine), ülejäänud jagavad oma aja võrdselt nende vahel. Teiste pereliikmete elu vaagiti järgmiselt: vanaemad - ühel kulub tööle 1/4 ja ülejäänu jääb mängudeks (võib ikka mõnus vanaema olla!), teisel aga jääb mängudele õige pisuke osa, enamus aeg kulub töödeks; emad - 3 emal eelnevaga sarnaselt, 1 emal võrdselt, 3-l ülekaalus töö, aga mängude jaoks leitakse ka aega; õed-vennad - mida nooremad, seda rohkem mänguaega ja mida suuremad, seda rohkem tööaega, loogiline! Välja paistab taas see, et poistel jääb mängudeks rohkem aega kui tüdrukutel. Selgus, et mitte kellegi elu ei koosne ainult tööst. Tore!
Kurb on see, et endiselt ei möödu päevagi, kus poleks unustamisi ja tegemata töid.
Täna ärkas mõni, et tahaks suurtega muusikali vaatama minna, aga selgus et hilja juba. Kõik piletid läbi. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb!
Sel nädalal saab valvelauda esitada sõbrapäevaks tervitusi ja soovilaule. 15. veebruar on plaan minna Palukülla varast vastlapäeva pidama.
Öine tuisk ja lumesadu pani Mardo lumevangi. Hedvika tegi kooli jõudmiseks hommikul tõsise matka.

1.veebruar

Sain täna Mardolt kingiks oma "perepildi": )














Inglise keelest tuldi täna õhinaga, sest vaadati filmi BigBenist, millest meil ennegi juttu olnud. Loodan, et see, vaata veel siit. Tunnis õpitigi täna kella.
Kehalises käisid kõik uisutamas. Õpetaja oleks ka hea meelega liitunud, aga nohu teeb tõsiselt liiga.

TIIGRIAASTA TULEB!!!

Käsitööring meisterdas täna usinalt uueks, tiigriaastaks magneteid, sest eelmisel aastal valmistatud pühvlitel on aeg varsti taanduda.