27.märts TEATRIPÄEV TARTUS

Sõitsime teatripäeval Tartusse vaatama menukat etendust "Detektiiv Lotte". Bussi mahutas end 50 teatrihuvilist I-IV klassist, lisaks mõned õpetajad ja emmed. Sõit möödus rahulikult. Mitte ühtegi oksendajat!!! Vaadati multikaid ja aknast välja, maitsti toidupoolist ja kuulati muusikat, mängiti. Esimene peatus oli Käreveres, sai jalgu sirutada ja esimesed ostud sooritada ning külastada WC-d. Tartus vaatasime hoolega bussiaknast välja, meenutasime tuttavaid kohti. Teatris jõudsime riided ära anda ja kavad osta ning kaua ei tulnudki etenduse algust oodata. Meie kohad olid kolmandas-neljandas reas. Etendus oli suu-re-pä-ra-ne. Tegijad ju ka parimatest-parimad: autorid Janno Põldma ja Heiki Ernits, dirigent Tarmo Leinatamm, sõnade autor Leelo Tungal, helilooja Priit Pajusaar, kunstnik Iir Hermeliin, tuttavad näitlejad Gerli Padar, Robert Annus, Leino Rei, Maria Soomets, ... Võrratu lavakujundus ja vaimukad kostüümid. Kaunis muusika. Ja läbinisti head mõtted, head teod, head sõnad! Greete hinnang kohe pärast saalist väljumist oli küll ülivõrdes. Kahjuks lõppes tore etendus aga mõnele pisaratega, sest riietehoiunumbrid olid kaduma läinud. Lõpuks leiti need ka üles. Peame oma asjadega olema üldse hoolikamad. Õpetaja kotti kogunes päeva lõpuks veel üks rahakott, 2 nukku, kindaid 2+1+1, kava, ... Üks karumõmm jäigi kadunuks. Ime, et kõik lapsed ikka koju tagasi jõudsid! Mänguasjamuuseumis vaatasime esmalt uut Barbie näitust. Sealt ei kuulnud muud suurt kui tüdrukute ohkeid ja õhkamisi. Õpetajagi läks sellega kaasa. Poisid veetsid selle aja küll enamuses arvuti taga. Vaadati erinevatest maailmapaikadest pärit mänguasju ja otsiti neid siis vitriinist üles. I korrusel külastasime juba tuttavaid saale. Taas oli huvitav mängida puust mänguasjadega, mängiti ka lauamänge ja kabet, lehitsesime pabernukkude raamatuid. Uus näitus oli ka allkorrusel. Imetlesime ühe lendise lapse Moonika mänguasju. Istusime heade mõtete pingil, tegime varjuteatrit, nägime "Pehmete ja karvaste" nukke, ... Lõpuks sai ometi tööle panna raudtee. Osteti kaasa mõned meened ja kirjutati külalisteraamatusse. Tõre tädi, kes meid vastu võttis, muutus lõpuks täitsa sõbralikuks ja lahkeks. Kuna oli kuu viimane reede, siis oli muuseumikülastus tasuta. Adeelele tuli siia isa vastu (ei olnudki draakoni nägu enam!) ja tema jäi Tartusse, teised asusid koduteele. Tagasisõit oli veidi lärmakam ja rahutum, ju muljed ajasid üle ääre. Mõni üksik pani silma kinni. Ma arvan, et meil oli tore teatripäev. Õhtul võis veel telekast teatripidu kaeda ( mina kukkusin ära ).