Täna kostitas Marta kõiki kasemahlaga.
Kell pool üks sõitsime koos esimese klassiga Juuru. Muuseumist ostis õpetaja piletid, vaatasime portreede näitust. Väljas olid 90-a kunstniku maalitud pildid Juuru elanikest, kes sõja ajal talle peavarju pakkusid. Imestama pani see, et kunstnik ise on ratastoolis ja ühest silmast pime. Tema kõige uuem maal on maalitud veel sel aastal. Saime teada, mis asi on autoportree. Eeru kõrtsi juures ootas meid juba perenaine. Ringis said selgeks mõned tähtsad asjad saabuvate pühade kohta. Õpetaja sai ülesandeks kõigile pajuoksaga tervist soovida ( sabaotsale!). Edasi jagati meid kolmeks rühmaks: kutsud, kiisud ja tibud-kanad. Kõrtsi ümbrusesse oli ära peidetud 9 puust muna ja 4 pesakest tibudega. Kes selle leidis, andis oma loomale sobiva häälitsusega sellest "emale" teada. Emade rollis olid õpetajad, kes siis leiu juurde tormasid ja selle ära tõid. Lõpuks selgus, et kõige suurem saak oli kiisudel. Munad tuli tagasi anda, aga tibukorvid said leidjad omale. Järgmisena mängisime munade rivis edasi andmist ja jooksu, kus muna puulusikal. Siis kiikusime ja jooksime kõrtsi ümber võidu. Jaanus oli kõige kiirem. Tema viimaseks vastaseks oli Carmen, kes õnnetult kukkus, aga ta on vapper ja ei lase kaua tujul langeda. Pärast sai veel perenaiselt lohutuseks kingituse. Kingitusi jagati lõpus veel hulganisti. Kõik said omale kauni pühadekaardi ja kommi. Kõige kaugemale veeresid seekord Andra, Carmeni ja Mardo munad. Hästi maitsesid kuum tee ja ahjust võetud soe krõbeleib-sai. Kinkisime lahkele pererahvale enda meisterdatud jänku pühadekorviga ja laulsime veel koos ühe kevadlaulu. Oli tore ja lõbus päev. Ka ilm oli meie poolt. Meeldiv oli see, et meie lapsed on viisakad ja oskavad külas kenasti käituda. Homme läheme uisutama ja siis tulevadki päris pühad.
No comments:
Post a Comment