TRIIBULINE PIDU

Saabunud tiigriaastat tervitasime triibulise peoga. Vabal päeval valmistati kodus põnevaid suupisteid. Enne pidu valmis veel väikesel meeskonnal üks vahvlitort. Selleks sulatas Carmen iirised(poisid koorisid need paberist lahti) ja või ning ühiselt kaeti vahvlilehed saadud kreemiga. Õpetaja jagas veidi õpetust, sest see oli üks tema lapsepõlve maiustus.





Enne pidu käisime veel Carmeni ja Adeelega poes viimaseid oste tegemas. Vaja oli piima, banaani ja mahla kokteili jaoks. Loomulikult uurisime hoolega säilivusaegu ja E-sid. Laura tegi oma ostud, tema valik oli beebiporgandid ja kirsstomatid ning multimahl. Ei mingeid maiustusi ega krõpse!
Peolised tulid kõik triibulisena kooli. Oli pluuse, kleite, seelikuid, pükse, sokke, sukapükse, veste. Enamus sai oma garderoobiga hakkama, aga Sigrid laenutas isalt särgi ja Renek maalis omale ise tiigritriibulise särgi! Tema, oh üllatust, kinkis õpetajale ka "tiigrinaha" (triibulise fliisteki).
Loosi tahtel tekkis kolm meeskonda - amuuri tiigrid, valged tiigrid ja sumatra tiigrid.

Pidu algas meeleolu loomiseks slaidikavaga tiigritest. Edasi lugesime nalju tiigritest.

Siis järgnes roogade esitlus. Tutvustati, mida põnevat kaasa toodi ja kuidas see valmis. Marta ja Triinu olid ikka väga hoolega valmistunud, karpe muudkui avati ja avati. Firmaroaks on juba saanud Marta ema dipikaste ja pirukad (seekord porgandi ja õunaga). Üllatavad olid Triinu soolased muffinid. Joonase porgandi-kõrvitsataldrik oli päikesena kujundatud, kevade- ja päikeseootus pidi see olema. Aigi tunnistas, et tema maasikakook oli elu esimene omavalmistatud kook. Esimene proovitöö olla veidi ebaõnnestunud, aga teine oli suurepärane (Karel ei jõudnud hiljem ära kiita!). Renek esitles kurgispiraale, Mardo oma kirjut kandikut aed-ja puuviljadega, Jaanus kauneid tikusuupisteid, Hedvika põnevaid puuvilju - ananass ja kirssananass, Adeele oma kätetööna valminud küpsisetorti. Carmeni kandikul panid Joonase imestama punased apelsinid. Tegime kokkuvõtte, et ka tervisliku toiduga laud võib olla väga isuäratav. Aga arvake, mis sai esimesena otsa peolaualt! Sigridi ema küpsetatud singileib! Kui hea isuga kõhtu kinnitati, tuli virtuaalkülaline - Aleksei Turovski kõneles amuuri tiigrist. Kes hoolega kuulas, sellel oli hiljem ka kergem viktoriinis EI/JAH, kus kõik küsimused puudutasid tiigrite eluolu.

Järgnesid juba armastatud mängud, mida alati lustiga mängitakse: toolitants, silmapilgutamine, pikknina, šokolaadi söömine (Jaanusel vedas!), jne.

Vahepeal valmistasime kokteile - ploomimahlaga, maasikatega, banaanidega. Adeele viis samuti läbi ühe viktoriini, kus olid väga põnevad küsimused, nt Mis on ühist Tallinna loomaaial ja Eesti presidendil?

Peo kõige populaarsemaks lauluks sai kahtlemata Tiigrikutsu.

Selleks ajaks kui vanemad järgi tulid, olid kõik ülemeelikus ja vallatus tujus. Tänan Jaanust, kes oli viimase minutini õpetajale abiks ja toeks!

NELJAPÄEV-REEDE

Pärast iseseisvuspäeva tegelesime Eestimaa teemaga usinalt edasi. Otsisime kaardilt vahvaid kohanimesid, mängisime väitemängu kaardi põhjal.

Lõpuks tuli juba hinde peale paarilisega tööleht täita. Kõik said viied. Töövihikus valmisid mõistekaardid kohanimedest. Õpetaja luges ette ajakirjast Hea Laps laste kirjutatud luuletusi kodumaast. Ja oh imet! Üheks autoriks oli meie oma Adeele. Meenutasime Eesti juubeliaastat 2 aastat tagasi. Mõnelegi oli üllatus, et selleks loodud logolt võis välja lugeda arvu 90. Vaatasime taas ühte Lotte klippi, mis selleks puhuks loodud. Erilist elevust tekitas aga raadiosaate "Lapsesuu ei valeta" kuulamine, kus Reaalkooli I kl lapsed vestlesid Eestimaast. Adeele arvas ära tundvat oma sugulase. Järgmisel päeval sai arvutist veel uurida Eesti Rahva Muuseumi kodulehekülge. Täitsime elektroonilist töövihikut "Rehetare lapsed". Tuttavaks saime 10kroonilisel oleva Jakob Hurda teenetega.

Kunstitunnis valmisid hästi armsad tööd oma kodumaast. Joonase töö teenis kõigi imetluse. Väga nüansirikas töö oli Hedvikal. Omamoodi toredad olid kõik. Reedel pritsisime hambaharjaga šablooni abil mustale paberile pääsukesed. Mäkerdamist jagus.

MINU EESTIMAA

TEISIPÄEV

Teisipäev oli pidumeeleolus. Tore oli näha, et riietudes püüti leida midagi rahvuslikku. Loodusõpetuse tunnis, kui kontrolltööd kirjutati, käis õpetaja vaikselt klassis ringi ja sidus patsikeste külge trikoloorivärvides paelakesi. Karel ei soovinud lipsukest pähe :). Koridori püüdsime ka pidulisemaks muuta. Üles sai mitu näitust.


Lugesime luuletusi Eestimaast.



Aktus algas loomulikult hümniga. Kõlas võimsalt. Kuulasime direktori kõnet. Tänulilled andis koolipere talle üle selle eest, et valla sünnipäeval peeti meie direktorit hõbedase lipsunõela vääriliseks. Vallalehest võis lugeda: haridus- ja sporditöö edendamise eest. Uhke värk! Seda kaunist valla embleemiga lipsunõela võis juba hommikul märgata direktori lipsu küljes. Esines mudilaskoor (süntesaatoril saatis II kl Maite) ja neidude ansambel, pillilugudega astusid ette flöödimängijad ja kanneldajad, loeti kauneid luuletusi kodumaast. Tore oli näha, et meie 10 tüdrukust oli laval 9. Nautisin Aigi kõlavat lauluhäält. Poistel oli aga samuti vastutusrikas roll. Renek ja Mardo hoidsid Eesti kaarti ja Joonas alustas salmi Eestimaa lastest. Õpetaja jäi väga rahule. Koolitädi Ilme kiitis ka pärast. Laura jutustas lisaks legendi Eestimaa tekkimisest. Väga ladus esitus. Kõik on kiitust väärt. Pidulik koosviibimine lõppes traditsiooniliselt ühistantsuga, seekord Kaera-Jaaniga. Õpetajad Koidu ja Tiina olid eestantsijateks, õpetaja Eve-Mai "tõbas lõõtsa." Video on küll väga hüppeline, aga hoogne tants ju. Need kes lustisid, neil oli ka tore.

Edasi kiirustati juba busside peale. Ühispildi veel jõudsime kiiruga teha.
P.S. Triinu ja Hedvika jäid kostüümiproovi. Iluvõimlejad saavad uued kostüümid. Kohal oli õmbleja Tallinnast.

KUIDAS MA OMALE NIME SAIN

Videotel olevad lood valiti teiste poolt lemmikuteks.

Algul tahtis emme mulle nimeks panna Bianka. Ta oli seda ühest raamatust lugenud, aga siis ütles emme sõbranna, et see tähendab vene keeles joomingut. Ja mulle pandi nimeks Hedvika.

Emmel oli kogu aeg tunne, et tal ei ole poisi nime vaja. Juba ammu oli valmis ilus eesti tüdruku nimi Adeele. Teisi nimesid ema ei mäleta ja vist ei olnudki. Sellepärast ongi minu nimi Adeele.

Minu isa sugulase nimi oli ka Marta, aga minu vanaisa sugulase nimi oli Martha. Kuna ma sündisin mardipäeva hommikul, siis mu emal tuli mõte panna minu nimeks Marta, sest see nimi on ilus eesti nimi.


Alguses õde Merike pakkus nimeks Moonika ja ema naljatas Alma nimega. Aga kui tädi mind haiglasse vaatama tuli, pakkus ta nimeks Laura ja emale see mõte meeldis.

Ema pakkus igasuguseid nimesid. Minu nimi tuli isa nimest. Nagu Karmo, siis tuli ka Karel.

Kui ma ema kõhus olin, siis mu nimi oli Ats Oskar. Aga Joonase nime valis ema mulle raamatust „Neli hommikut ja üks õhtu“.

Mina sain endale nime nii, et kui ma olin veel emme kõhus, siis nad otsisid nimederaamatust ja vaatasid arvutist. Siis tuli issi õde ja pakkus nimeks Mardo ja nad olid nõus.

ESMASPÄEV

Inglise keele tundi mindi elevusega, sest toimus rollimäng - intervjuu. Esmalt loositi esinemisjärjekord. Kui õpetaja Ebe klassi kutsuti, siis olid juba kostüümid ja rekvisiidid valmis. Loomulikult ütles kohe minu fotoka aku üles (nagu tavaliselt), aga õpetaja Tiina aparaat tuli appi. Lõpuks sai sellel kaart täis. Seetõttu jäid ka viimased intervjuud lühikeseks.

ISESEISVUSPÄEVA AKTUS

KÄSITÖÖRING IKKA TIIGRILUMMUSES

LUMEMEMMED

ÕUES LUMEMEMME SEL AASTAL TEHA POLE SAANUD. TULEB SIIS PABERIST TEHA.

VÕI NÄPUGA TRÜKKIDA

KÜÜNLAJALAD

JÄRJEHOIDJAD