PEREPÄEV

Eile oli 1.juuni - lastekaitsepäev. Meil tähistati seda päeva juba pühapäeval perepäevaga. Klubis oli laste kontsert, kus esinesid nii kooli kui ka lasteaia lapsed. Lisaks veel esinejad Kumma kandlekojast. Pärast kontserti tutvustas oma raamatut õpetaja Liis Hagudist. Sellele raamatule on pildid joonistanud meie kooli vilistlane Liisimari. Soovijad said raamatusse autogrammi võtta. Õuel oli väike laat, kus sai müüa ja vahetada ning päris muidu ära anda oma mänguasju, rõivaid, jalanõusid. Klubis sai koos õpetaja Pillega meisterdada ning pannkooke süüa. Kohale tulid päästeamet ja politsei oma masinatega. Uudistati ja prooviti, sõideti ja uuriti. Lõpuks sai veel vaadata filmi väikesest nõiast Lillyst. Tegemist jätkus, rahvast oli. Pole muud öelda kui tänud tegijatele.
Väljavõtted päevaraamatutest:
Olid esinemised ja siis tulid tuletõrje, päästeamet ja tuletõrjekoer Nublu. Nublu küsis minult, kas ma soovin raadiojaamaga rääkida. Mina ütlesin, et ei soovi. Pärast müüsin lasteriideid ja raha tuli kokku 95kr.
Olin müüja ja müüsin riideid ja mänguasju. Sain lõpuks 105 kr. Esinesin võimlemisega ka. Üks pere ostis mult 8 asja – 6 riiet ja 2 mänguasja. Ostsin veel pannkooki ja näomaalingu, koera. Kino ma ei vaadanud. Maitelt ostsin ühe südamega sõrmuse. Vend tõi ka Tarhuni. Minu emme tegi üle 30 pannkoogi.
Ma esinesin ka seal, mängisin kannelt ja laulsin. Veel esinesid seal teised pilli- ja laululapsed ning tantsijad ja iluvõimlejad. Veel laulsid solistid. Kui olime ära esinenud, said kõik ühe maitsva kommi. Veel sai teha näomaalinguid ja pannkooke süüa. Kohal olid veel tuletõrje ja politsei. Läbi mängude tehti lastele selgeks kuidas on kõige mõistlikum käituda.
Ma ei ostnud midagi. Lihtsalt ei tahtnud. Siis tuli politsei oma asju näitama ja pärast tuli tuletõrjekoer Nublu. Ta tahtis lapsi jahutada, ma sain ka tuulega jahutada. Pärast tulid kirjanik ja kunstnik. Nad lugesid ühe loo ja siis läksid kahjuks raamatuid müüma. Mina ei saanud raamatut osta. Mul polnud raha. Siis hakkas meisterdamine ja mina tegin kaks kaelakeed ja ühe auto. See oli vahva päev, väga vahva päev!
Jälle laval ja lava taga. Palju esinemisi. Carmenil olid lahedad asjad müügil. Ostsin ka temalt. Käisin kaks korda tuletõrjeautoga sõitmas, see oli vägev. Meisterdasin auto ja pliiatsitopsi. Näomaalingut oleks ka tahtnud, kuid liiga vähe sularaha oli kaasas. Film oli tore, vahepeal läks midagi tuliseks ja pausi ajal sai tasuta pannkooki.
Seal oli veel politsei ja päästeamet. Politsei näitas meile püssi, pipragaasi ja ühte pulka. Kui seda natuke raputad, siis see läheb pikaks toruks. Saime autos käia. Päästeameti auto oli nii kõrge, et ma oleks peaaegu kukkunud. Pärast pani politsei vilkurid tööle. See oli nii kõva hääl. Liisimari müüs seal raamatuid, millesse ta ise sisse joonistas. Ta tegi ka näomaalinguid.
Kui esinemised olid läbi, siis hakati müüma – toimus turg. Sinna tulid ka tuletõrjujad ja politseinikud. Nende autodes sai käia ja tuletõrjeautoga sai sõita. Mina sõitsin. Kui sõitsime, siis juht küsis, kas murutraktor sõidab murul või asfaldil, sest see sõitis parajasti asfaldil. Mina ostsin ühe uue raamatu „Martin ja salalaegas“ ja sain autogrammi kirjanikult ja kunstnikult. Käisin meisterdamas ja pannkooki söömas. Väga tore ja vahva perepäev!
No need klubi pildid ei tule kohe välja, liiga pime!