Monday, November 29, 2010
Sunday, November 28, 2010
HEA ÕPETAJA
... aitab kõiki, kes vajavad abi
... käib meiega igal pool
... lahendab klassis kõigi probleemid
... koristab kappe
... ütleb, millal tüdrukud peavad seelikut või kleiti kandma
... kehtestab klassireeglid
... teeb mänge, sest siis jääb palju paremini meelde
... tunneb rõõmu oma klassist
... kontrollib töid sama hästi kui õp.Ebe
... korraldab huvitavaid ekskursioone
... mõistab lapsi
... seletab lastele asju selgelt ja arusaadavalt
... tunnistab kui midagi valesti teeb ja eksib
... hoiab klassis kõik asjad korras
... õpetab huvitavalt ja läbi mängude
... räägib lapsega nelja silma all, kui keegi on midagi valesti või halvasti teinud
... ei riidle kõigiga kui üks õpilane on süüdi
... käib klassiga kinos, teatris, muuseumides
ON
ilus
lahke
ilmekas
mõistlik
aus
rõõmsameelne
hästi natuke karm
heasüdamlik
puhas
näeb kena välja
range ( siis on tunnis kord ja õpilased saavad paremini aru )
sõbralik
heatahtlik
abivalmis
viisakalt riides
rahulik
loominguline
lahe
oma käitumisega kõigile eeskujuks
noortepärane
hea kunstikäega
hooliv
karm kui vaja
palju reisinud
oskab peaaegu kõiki keeli
välimuselt tavaline
PEAKS
õpetama väga palju
mõistev olema, mitte iga asja peale karjuma
vahepeal riidlema ka, sest muidu läheksid kõik ülekäte
kõike loogiliselt õpetama ( nagu meie lota tund )
olema abivalmis
olema huvitav ja ilmekas, siis meeldib lastele tunnis olla
kõiki õpilasi kohtlema võrdselt
VÕIKS
olla lahe
teha palju kunstitunde
olla Ebe käitumise järgi
teha koolis loomadepäeva
õpetada põnevaid mänge
õpetada meisterdamist ja kunsti õpetada
olla usaldusväärne, kellele võiksin rääkida oma muresid
TEEKS
klassiõhtuid, jalgrattamatku, matku
palju kontrolltöid
ainetunni huvitavaks
väljasõite ja viiks lapsi huvitavatesse kohtadesse
OSKAB
olla ema eest ja lohutab kui haiget saad
kuulata lapse muresid
hinnata lapse oskusi ja tarkust
oma õpilastele oma tarkust jagada
õigete sõnadega kiita ja mõõdukalt laita
TEAB
mida ta lastele õpetab ja oskab õpetada
palju igast ainest
kuidas sisustada klassi, et õpilastel oleks hea tarkust omandada
ANNAB
vähe koduseid töid
tunnis palju iseseisvaid töid
lastele eluks vajalikku haridust
teada üritustest
palju kleepse ja maiustusi
LUBAB
vahetunnis arvutis olla
kunstitunnis muusikat kuulata
tunni ajal WC-sse minna
tunnist natuke varem lahti
RÄÄGIB
õpilastega koolivälistest asjadest
jutte nii ilmekalt, et pilt tuleb silme ette
TALLE MEELDIB
kui kodutööd on hästi ja ilusasti täidetud
TALLE EI MEELDI
kui kodutööd on tegemata ja lohakalt tehtud
TAL ON
ilus käekiri
kogemus laste õpetamisel
EI
ole väga kuri
tohiks minna liiga ruttu närvi ja karjuda
tohi lüüa ega tutistada
kasuta õpilaste peal vägivalda
karju ( ilmasjata )
Hea õpetaja õpetatud asjad jäävad paremini meelde.
Hea õpetaja meeldib kõikidele klassidele ja teistele õpetajatele.
Olen enda õpetajaga väga rahul.
Kui oleks hea õpetaja, siis oleks kõik hästi.
HEA ÕPETAJA ONGI HEA ÕPETAJA!
... käib meiega igal pool
... lahendab klassis kõigi probleemid
... koristab kappe
... ütleb, millal tüdrukud peavad seelikut või kleiti kandma
... kehtestab klassireeglid
... teeb mänge, sest siis jääb palju paremini meelde
... tunneb rõõmu oma klassist
... kontrollib töid sama hästi kui õp.Ebe
... korraldab huvitavaid ekskursioone
... mõistab lapsi
... seletab lastele asju selgelt ja arusaadavalt
... tunnistab kui midagi valesti teeb ja eksib
... hoiab klassis kõik asjad korras
... õpetab huvitavalt ja läbi mängude
... räägib lapsega nelja silma all, kui keegi on midagi valesti või halvasti teinud
... ei riidle kõigiga kui üks õpilane on süüdi
... käib klassiga kinos, teatris, muuseumides
ON
ilus
lahke
ilmekas
mõistlik
aus
rõõmsameelne
hästi natuke karm
heasüdamlik
puhas
näeb kena välja
range ( siis on tunnis kord ja õpilased saavad paremini aru )
sõbralik
heatahtlik
abivalmis
viisakalt riides
rahulik
loominguline
lahe
oma käitumisega kõigile eeskujuks
noortepärane
hea kunstikäega
hooliv
karm kui vaja
palju reisinud
oskab peaaegu kõiki keeli
välimuselt tavaline
PEAKS
õpetama väga palju
mõistev olema, mitte iga asja peale karjuma
vahepeal riidlema ka, sest muidu läheksid kõik ülekäte
kõike loogiliselt õpetama ( nagu meie lota tund )
olema abivalmis
olema huvitav ja ilmekas, siis meeldib lastele tunnis olla
kõiki õpilasi kohtlema võrdselt
VÕIKS
olla lahe
teha palju kunstitunde
olla Ebe käitumise järgi
teha koolis loomadepäeva
õpetada põnevaid mänge
õpetada meisterdamist ja kunsti õpetada
olla usaldusväärne, kellele võiksin rääkida oma muresid
TEEKS
klassiõhtuid, jalgrattamatku, matku
palju kontrolltöid
ainetunni huvitavaks
väljasõite ja viiks lapsi huvitavatesse kohtadesse
OSKAB
olla ema eest ja lohutab kui haiget saad
kuulata lapse muresid
hinnata lapse oskusi ja tarkust
oma õpilastele oma tarkust jagada
õigete sõnadega kiita ja mõõdukalt laita
TEAB
mida ta lastele õpetab ja oskab õpetada
palju igast ainest
kuidas sisustada klassi, et õpilastel oleks hea tarkust omandada
ANNAB
vähe koduseid töid
tunnis palju iseseisvaid töid
lastele eluks vajalikku haridust
teada üritustest
palju kleepse ja maiustusi
LUBAB
vahetunnis arvutis olla
kunstitunnis muusikat kuulata
tunni ajal WC-sse minna
tunnist natuke varem lahti
RÄÄGIB
õpilastega koolivälistest asjadest
jutte nii ilmekalt, et pilt tuleb silme ette
TALLE MEELDIB
kui kodutööd on hästi ja ilusasti täidetud
TALLE EI MEELDI
kui kodutööd on tegemata ja lohakalt tehtud
TAL ON
ilus käekiri
kogemus laste õpetamisel
EI
ole väga kuri
tohiks minna liiga ruttu närvi ja karjuda
tohi lüüa ega tutistada
kasuta õpilaste peal vägivalda
karju ( ilmasjata )
Hea õpetaja õpetatud asjad jäävad paremini meelde.
Hea õpetaja meeldib kõikidele klassidele ja teistele õpetajatele.
Olen enda õpetajaga väga rahul.
Kui oleks hea õpetaja, siis oleks kõik hästi.
HEA ÕPETAJA ONGI HEA ÕPETAJA!
Friday, November 26, 2010
Wednesday, November 24, 2010
Tuesday, November 23, 2010
TEISIPÄEV
Teisipäev on meil
alati töine päev - tööõpetuse tunnid ju! Tüdrukud kudusid ikka hoolega oma kätiseid. Triinu sai mõlemad valmis, sest kodus oli usinalt pärlid ära õmmelnud, nüüd jäi ainult kokku õmblemine. Carmen oli kodust kaasa toonud kaunid lilled, mis ta litrite ja pärlitega
oma tööle õmbles. Üks sai täitsa valmis. Mõlemad kandsid neid päeva läbi uhkelt. Aigi tikkis oma käistele usinalt roosasid lilli. Ka Adeele sai kudumisega lõpule ja kavandas tööle kaunistuse. Teistel tuleb veel pisut vardaid liigutada. Triinul jäi aega veel üle alustada uut tööd - juuksekummi lillelist kaunistust. Kõige põnevam oli seal juures riideservade küünlaga sulatamine, et takistada hargnemist.
Poistel olid täna peos noad ja õpiti selle tööriistaga ringi käima. Õpetaja vaatas üle valminud vineerist maskid ja krokod.
alati töine päev - tööõpetuse tunnid ju! Tüdrukud kudusid ikka hoolega oma kätiseid. Triinu sai mõlemad valmis, sest kodus oli usinalt pärlid ära õmmelnud, nüüd jäi ainult kokku õmblemine. Carmen oli kodust kaasa toonud kaunid lilled, mis ta litrite ja pärlitega
oma tööle õmbles. Üks sai täitsa valmis. Mõlemad kandsid neid päeva läbi uhkelt. Aigi tikkis oma käistele usinalt roosasid lilli. Ka Adeele sai kudumisega lõpule ja kavandas tööle kaunistuse. Teistel tuleb veel pisut vardaid liigutada. Triinul jäi aega veel üle alustada uut tööd - juuksekummi lillelist kaunistust. Kõige põnevam oli seal juures riideservade küünlaga sulatamine, et takistada hargnemist.Poistel olid täna peos noad ja õpiti selle tööriistaga ringi käima. Õpetaja vaatas üle valminud vineerist maskid ja krokod.
Hoogne töö käis mõlemas ruumis.
Rõõmukiired:
REEDEL 12. NOVEMBRIL TOIMUS RAPLAS PÕHIKOOLIDE IV-V KLASSIDE
RAHVASTEPALLI VÕISTLUSED. MEIE KOOLI VÕISTKOND SAAVUTAS 6 KOOLI SEAS II KOHA. VÕISTKONNAS MÄNGISID SIGRID ILLIPE, ELO KUMEL, PILLE ESNAR, MERILIN MERILA, KAREL KREUZ, KAREL PÄRN, MARKUS LAIDMETS JA JÜRI LOHK.
ADEELE võttis osa muusika- ja kunstikoolide omaloomingupäevast. Ta kirjutas selleks laulu "Unistus". Õpetaja Eve-Mai aitas noodid kirja panna ja muusikakooli õpetaja abiga valmistati ette solist. Nüüd on lugu toredas laste noodikogumikus.
Kodutütardel oli olnud tore. Mullegi õpetati täna sõlmi.Monday, November 22, 2010
PILDIKESI KOOLIELUST
Õpetaja on osalenud viimastel päevadel mitmetel koolitustel ja aega blogimiseks pole kohe raasugi jäänud. Kehtnas sain teadmisi lugemispesa loomise kohta, Valtus õuesõppest, Raplas tegime plaane isetegemise päevaks maakonna koolide 4.klasside õpilastele. Täna oli lastel vist küll tore aknast vaadata, kuidas õpetajad õues hobust ja fotoaparaati mängisid ning üksteist lumepallidega loopisid. Väga vahvaid mõtteid ja plaane tegime koos lasteaia õpetajate, uue lasteaia projekteerija ja valla ehitusspetsialistiga. Kõike seda ikka selleks, et meie lastel oleks Kaereperes hea õppida, mängida ja elada.
Loodusõpetuses oleme hoolega püüdnud maailma kaarti tundma õppida. Kolmapäevasesse loodusõpetuse tundi kutsus õpetaja aga külalise I klassist, Atsi.
Kõik vaatasid suu lahti, kuidas ta kõik maailmajaod, mandrid ja ookeanid ette näitas. Mitte sekunditki ei vajanud väikemees mõtlemisaega. Saaks me asja sama selgeks!
Mööda on läinud mitu toredat ja tähtsat päeva - Marta sünnipäev, mardipäev, isadepäev, laululaager.
Nii suurt mardiperet kui sel aastal pole minu kodu veel näinud
- korraga astus uksest sisse 13 marti. Need, kes eelmisel esmaspäeval spordimajja kogunesid, said toreda õhtu veeta. Lapsed on küll õhtule väga kõrge hinnangu andnud. Alustasime nagu ikka väikese kontserdiga. Esinesid mudilaskoor, kandle- ja plokkflöödimängijad, laulupoisid. Kontserti oli hea jälgida suures saalis seetõttu, et olid mikrofonid ja võimendus. Edasi asus mikrofoni juurde huvijuht Kalvi, kes tutvustas õhtu plaane. Direktor ja Kareli vend Janar 9.klassist demonstreerisid sumomaadlust. Taas tundsime rõõmu oma toredast direktorist, kes sellist asja paljuks ei pea. 5 lapsevanemat ja 5 last pidasid maha ka esimese võistluse Tiigriraja batuudil. Meie klassi esindasid Karel oma isaga ja Carmen. Nalja ja naeru jätkus pealtvaatajatele küllaga. Edasi läks juba mölluks. Lisaks eelmainitud tegevustele sai veel vibu lasta, kohtuda Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajatega. Nemad õpetasid vilet tegema ( õpetajagi sai lõpuks suure vaevaga oma vilest hääle kätte), lahendati salakirju, prooviti seljakoti ja kiivri raskust, lasti püssi. Laura tundus eriti huviline olema ja täna nägingi teda esimesele kodutütarde koosolekule minemas, mõned sõbrad kaasas. Oleks vahva kui nad leiavad endale meeldiva tegevuse! Kes möllamisest väsis, sai minu juures meisterdada. Valmis üle 40 kaardi issidele-vanaisadele. Agarad olid väikeõed-vennad. Kohtusin ka oma tulevaste õpilaste, Joonase venna ja Aigi õega. Loomulikult oli väga populaarne ujumine. Koju mindi pimedas ja läbi suure tuule-tormi, aga loodetavasti hea tujuga. Koos perega on ju mõnus!!!
Mõned väljavõtted päevaraamatutest:
Pereõhtu oli väga lahe. Esinemine ei läinud õnneks sassi. Pereõhtul oli tiigrirada, mulle meeldis see. Sumo meeldis ka. Ma käisin ujumas. Nüüd julgen vette pukkidelt hüpata. Pärast oli väga suur tuul.
Mina tegin kõike peale meisterdamise. Mina ujuma ei läinud, sest seal on alati palju rahvast ja raske ujuda. Mulle meeldis väga pereõhtu!
Täiega lahe oli. Sumo oli täiega lahe ja naljakas. Eriti meeldis mulle tiigrirada.Kui ma üles hakkasin ronima, siis ma sain täiega kiiresti üles ja kukkusin otse sealt august läbi. Teist korda ma ei kuulnud kui dire ütles LÄKS!. Ma hakkasin alles siis jooksma, kui Jaanus hüppas august läbi. Ma sain napilt pähe.Mulle meeldis seal suures basseinis olla. Ma hüppasin ühe korra täiega pommi, siis vett lendas täiega. Isegi Karel seal ääre peal sai pihta. Kui ma väikesesse basseini läksin, oli jõhker supp. Kui jälle suurde läksin, oli nagu paljana lumes. Kui ma ära tulin, pesin ma nii kaua, et ema jõudis mulle sellel ajal kuus vastamata kõnet teha.
Mina käisin kaks korda sumos Kareli ja Mardoga, aga mõlemad tegid ära. Tiigriraja batuudil käisin päris mitu korda. Sain sõjakiivrit pähe proovida ja kotti selga proovida, päris rasked olid. Vahva päev oli igatahes, lahedam kui teistel aastatel.
Perepäev oli õudsalt lõbus. Seal oli mitu ala. Mulle meeldis kõige rohkem sumomaadlus ja tiigrirada.Ujumas ma ei käinud, sest seal oli nii palju inimesi, kes ujusid. See oli järjekordselt üks lõbus päev!!!
Täna hommikul matemaatika tunnis hakkas meie klassi tehnika taas tujutsema ja õpetaja oli õnnetu, et tema koostatud ülesanded jäävad nüüd tegemata. Pöörasime siis mossitavale masinale selja ja mängisime arvukaartidega seni kui masin otsustas tujutsemise lõpetada ( täpselt nagu laste maailmas!). Keegi oli aga otsustanud õpetaja tuju tõsta ja teisel tunnil palus Hedvika õpetajal selja taha tahvlile vaadata. Seal oli selline kiri:
Need hetked ongi õpetajaks olemist väärt! Tänud ka
Hedvika emale Tallinnast ära toodud võimlejate ämbrikuhja eest. Tal on veel plaan meid sel aastal klassist jõulupeo ajal hoopis enda juurde Talvemaale meelitada. Täpsem info tuleb peagi. Plaane on meilgi - tahame minna järgmisel reedel Raplasse bowlingut mängima, käivad ka klassiõhtu ettevalmistused ning sel laupäeval sõidame Viljandisse teatrisse.
Loodusõpetuses oleme hoolega püüdnud maailma kaarti tundma õppida. Kolmapäevasesse loodusõpetuse tundi kutsus õpetaja aga külalise I klassist, Atsi.
Kõik vaatasid suu lahti, kuidas ta kõik maailmajaod, mandrid ja ookeanid ette näitas. Mitte sekunditki ei vajanud väikemees mõtlemisaega. Saaks me asja sama selgeks!
Mööda on läinud mitu toredat ja tähtsat päeva - Marta sünnipäev, mardipäev, isadepäev, laululaager.
Nii suurt mardiperet kui sel aastal pole minu kodu veel näinud
- korraga astus uksest sisse 13 marti. Need, kes eelmisel esmaspäeval spordimajja kogunesid, said toreda õhtu veeta. Lapsed on küll õhtule väga kõrge hinnangu andnud. Alustasime nagu ikka väikese kontserdiga. Esinesid mudilaskoor, kandle- ja plokkflöödimängijad, laulupoisid. Kontserti oli hea jälgida suures saalis seetõttu, et olid mikrofonid ja võimendus. Edasi asus mikrofoni juurde huvijuht Kalvi, kes tutvustas õhtu plaane. Direktor ja Kareli vend Janar 9.klassist demonstreerisid sumomaadlust. Taas tundsime rõõmu oma toredast direktorist, kes sellist asja paljuks ei pea. 5 lapsevanemat ja 5 last pidasid maha ka esimese võistluse Tiigriraja batuudil. Meie klassi esindasid Karel oma isaga ja Carmen. Nalja ja naeru jätkus pealtvaatajatele küllaga. Edasi läks juba mölluks. Lisaks eelmainitud tegevustele sai veel vibu lasta, kohtuda Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajatega. Nemad õpetasid vilet tegema ( õpetajagi sai lõpuks suure vaevaga oma vilest hääle kätte), lahendati salakirju, prooviti seljakoti ja kiivri raskust, lasti püssi. Laura tundus eriti huviline olema ja täna nägingi teda esimesele kodutütarde koosolekule minemas, mõned sõbrad kaasas. Oleks vahva kui nad leiavad endale meeldiva tegevuse! Kes möllamisest väsis, sai minu juures meisterdada. Valmis üle 40 kaardi issidele-vanaisadele. Agarad olid väikeõed-vennad. Kohtusin ka oma tulevaste õpilaste, Joonase venna ja Aigi õega. Loomulikult oli väga populaarne ujumine. Koju mindi pimedas ja läbi suure tuule-tormi, aga loodetavasti hea tujuga. Koos perega on ju mõnus!!!Mõned väljavõtted päevaraamatutest:
Pereõhtu oli väga lahe. Esinemine ei läinud õnneks sassi. Pereõhtul oli tiigrirada, mulle meeldis see. Sumo meeldis ka. Ma käisin ujumas. Nüüd julgen vette pukkidelt hüpata. Pärast oli väga suur tuul.
Mina tegin kõike peale meisterdamise. Mina ujuma ei läinud, sest seal on alati palju rahvast ja raske ujuda. Mulle meeldis väga pereõhtu!
Täiega lahe oli. Sumo oli täiega lahe ja naljakas. Eriti meeldis mulle tiigrirada.Kui ma üles hakkasin ronima, siis ma sain täiega kiiresti üles ja kukkusin otse sealt august läbi. Teist korda ma ei kuulnud kui dire ütles LÄKS!. Ma hakkasin alles siis jooksma, kui Jaanus hüppas august läbi. Ma sain napilt pähe.Mulle meeldis seal suures basseinis olla. Ma hüppasin ühe korra täiega pommi, siis vett lendas täiega. Isegi Karel seal ääre peal sai pihta. Kui ma väikesesse basseini läksin, oli jõhker supp. Kui jälle suurde läksin, oli nagu paljana lumes. Kui ma ära tulin, pesin ma nii kaua, et ema jõudis mulle sellel ajal kuus vastamata kõnet teha.
Mina käisin kaks korda sumos Kareli ja Mardoga, aga mõlemad tegid ära. Tiigriraja batuudil käisin päris mitu korda. Sain sõjakiivrit pähe proovida ja kotti selga proovida, päris rasked olid. Vahva päev oli igatahes, lahedam kui teistel aastatel.
Perepäev oli õudsalt lõbus. Seal oli mitu ala. Mulle meeldis kõige rohkem sumomaadlus ja tiigrirada.Ujumas ma ei käinud, sest seal oli nii palju inimesi, kes ujusid. See oli järjekordselt üks lõbus päev!!!
Täna hommikul matemaatika tunnis hakkas meie klassi tehnika taas tujutsema ja õpetaja oli õnnetu, et tema koostatud ülesanded jäävad nüüd tegemata. Pöörasime siis mossitavale masinale selja ja mängisime arvukaartidega seni kui masin otsustas tujutsemise lõpetada ( täpselt nagu laste maailmas!). Keegi oli aga otsustanud õpetaja tuju tõsta ja teisel tunnil palus Hedvika õpetajal selja taha tahvlile vaadata. Seal oli selline kiri:
Need hetked ongi õpetajaks olemist väärt! Tänud ka
Hedvika emale Tallinnast ära toodud võimlejate ämbrikuhja eest. Tal on veel plaan meid sel aastal klassist jõulupeo ajal hoopis enda juurde Talvemaale meelitada. Täpsem info tuleb peagi. Plaane on meilgi - tahame minna järgmisel reedel Raplasse bowlingut mängima, käivad ka klassiõhtu ettevalmistused ning sel laupäeval sõidame Viljandisse teatrisse.Sunday, November 21, 2010
KOGER
Reedel kirjutasime lugu kogrest. Olime juba mitu päeva rääkinud ja arutlenud kalade teemal. Nüüd oli vaja loo alguses sõnad lauseteks sättida ja siis ise loole lõpp kirjutada. Tulemused on sellised:
Koger asus oma pühapäevahommikust kohvi jooma. Ta popsutas mõnusalt vesipiipu. Äkki märkas kala nina all mingit konksu. Kalake pilgutas imestunult mitu korda silmi. Ta asus asjalugu uurima...
...Kalake nägi konksu küljes ussikest. Talle tuli meelde, mida vanaisa oli talle rääkinud. „Kui sa näed konksu ja konksu küljes on ussike või saiatükk, ära seda suhu pista!“ Kuid kalake hakkas ussi sikutama ja kalamees sai kala kätte.
...Konksu ots oli terav, aga kalake ei teadnud seda. Konksu otsas oli uss. Kogre lemmiksöök oli ussid. Koger pistis konksu suhu. Ta hüüdis: „Ai-ai!“ Konks jäi suhu kinni ja koger hakkas ujuma. Aga siis tuleb ju õngekork vee alla. Kalamees tõmbas õngekonksu välja ja koger oli jõest läinud.
...Koger otsustas sõbrad appi kutsuda. Üks kalake võttis oma vallatu lapse kaasa. Vallatu lapsuke tahtis kohe konksuga mängima minna, aga ülejäänud kalad keelasid teda ja otsustasid minema kolida.
...Koger nägi ka konksu otsas ussi. Nüüd sai ta asjast aru. See oli kalamehe oma. Ta mõtles, kas põgeneda või mitte. Ta otsustas, et ta ei põgene. Koger ujus lähemale, võttis osavalt ussi ära ja põgenes. Pärast kala maiustas.
...Koger uuris ja uuris, käis konksu ümber igate pidi. Kuid kalake märkas, et konksu küljes on üks väike ussike. Ta ei suutnud kiusatusele vastu panna ja jäi konksu külge kinni ning sai surma.
...Ta kutsus kõik kalad konksu uurima. Nad läksid koos kolme sõbraga konksu uurima. Kui koger, ahven ja ahvenapoeg konksu juurde jõudsid, leidsid nad väikese vihmaussi. Ahvenapoeg oli nii näljane, et ta hakkas vihmaussi sööma. Aga ka ahven ja koger olid näljased ja kui nad kolmekesi konksu otsa hüppasid, tõmbas konks ennast üles. Kalamees oli imestunud kolme kala korraga kätte saamisest. Nii lõppes lugu kogrest, ahvenast ja ahvenapojast.
...Konksu otsas oli üks ussike ja kui ta sealt mööda ujus, et näha, et äkki pole seal ohtu. Ta sai ussi kätte nii, et kalamees ei märganud.
...Ta nuputas ja läks asja uurima. Kalake nägi inimest ja läks ära. Inimene pani konksu otsa ussi, mis kalale väga maitses. Ta läks õngekonksu juurde ja hammustas. Konks läks üles, aga lahke kalamees lasi ta tagasi.
...Aga kahjuks jäi ta konksu otsa kinni. Kala sõitis autoga linna ja siis oli ta juba pliidil. Lõpuks sattus kalake lauale.
...Kalake sai teada, et kalamees veab teda ninapidi.
...Järsku märkas ta üht kalameest.
...Ja nii lõpetas kala oma elu kuumal pannil.
... Aga järsku tundis ta, et ei saa enam hingata ja tal kadus teadvus. Muidugi oli see inimene, kes oli tulnud kalale ja oli ta kuivale tõmmanud. Vaene kala ei ärganud enam kunagi ellu, aga selle eest oli kalamees rõõmus, et sai ühe kala.
...Konksu otsas oli vihmauss. Vana koger oli tark ja ei hakanud seda ampsama. Ta läks tagasi koju ja tegi omale võileiva.
Koger asus oma pühapäevahommikust kohvi jooma. Ta popsutas mõnusalt vesipiipu. Äkki märkas kala nina all mingit konksu. Kalake pilgutas imestunult mitu korda silmi. Ta asus asjalugu uurima...
...Kalake nägi konksu küljes ussikest. Talle tuli meelde, mida vanaisa oli talle rääkinud. „Kui sa näed konksu ja konksu küljes on ussike või saiatükk, ära seda suhu pista!“ Kuid kalake hakkas ussi sikutama ja kalamees sai kala kätte.
...Konksu ots oli terav, aga kalake ei teadnud seda. Konksu otsas oli uss. Kogre lemmiksöök oli ussid. Koger pistis konksu suhu. Ta hüüdis: „Ai-ai!“ Konks jäi suhu kinni ja koger hakkas ujuma. Aga siis tuleb ju õngekork vee alla. Kalamees tõmbas õngekonksu välja ja koger oli jõest läinud.
...Koger otsustas sõbrad appi kutsuda. Üks kalake võttis oma vallatu lapse kaasa. Vallatu lapsuke tahtis kohe konksuga mängima minna, aga ülejäänud kalad keelasid teda ja otsustasid minema kolida.
...Koger nägi ka konksu otsas ussi. Nüüd sai ta asjast aru. See oli kalamehe oma. Ta mõtles, kas põgeneda või mitte. Ta otsustas, et ta ei põgene. Koger ujus lähemale, võttis osavalt ussi ära ja põgenes. Pärast kala maiustas.
...Koger uuris ja uuris, käis konksu ümber igate pidi. Kuid kalake märkas, et konksu küljes on üks väike ussike. Ta ei suutnud kiusatusele vastu panna ja jäi konksu külge kinni ning sai surma.
...Ta kutsus kõik kalad konksu uurima. Nad läksid koos kolme sõbraga konksu uurima. Kui koger, ahven ja ahvenapoeg konksu juurde jõudsid, leidsid nad väikese vihmaussi. Ahvenapoeg oli nii näljane, et ta hakkas vihmaussi sööma. Aga ka ahven ja koger olid näljased ja kui nad kolmekesi konksu otsa hüppasid, tõmbas konks ennast üles. Kalamees oli imestunud kolme kala korraga kätte saamisest. Nii lõppes lugu kogrest, ahvenast ja ahvenapojast.
...Konksu otsas oli üks ussike ja kui ta sealt mööda ujus, et näha, et äkki pole seal ohtu. Ta sai ussi kätte nii, et kalamees ei märganud.
...Ta nuputas ja läks asja uurima. Kalake nägi inimest ja läks ära. Inimene pani konksu otsa ussi, mis kalale väga maitses. Ta läks õngekonksu juurde ja hammustas. Konks läks üles, aga lahke kalamees lasi ta tagasi.
...Aga kahjuks jäi ta konksu otsa kinni. Kala sõitis autoga linna ja siis oli ta juba pliidil. Lõpuks sattus kalake lauale.
...Kalake sai teada, et kalamees veab teda ninapidi.
...Järsku märkas ta üht kalameest.
...Ja nii lõpetas kala oma elu kuumal pannil.
... Aga järsku tundis ta, et ei saa enam hingata ja tal kadus teadvus. Muidugi oli see inimene, kes oli tulnud kalale ja oli ta kuivale tõmmanud. Vaene kala ei ärganud enam kunagi ellu, aga selle eest oli kalamees rõõmus, et sai ühe kala.
...Konksu otsas oli vihmauss. Vana koger oli tark ja ei hakanud seda ampsama. Ta läks tagasi koju ja tegi omale võileiva.
Wednesday, November 17, 2010
Monday, November 15, 2010
Friday, November 12, 2010
Sunday, November 7, 2010
REKLAAM VALTU KOOLILE
Neljapäeva ühiskonnaõpetuse tunniks valmisid suurepärased tööd. Valmistati reklaam meie koolile. Kuulsime mitut raadioreklaami, telereklaame ei olnud, populaarseimaks osutus plakat. Oli väga huvitavaid töid ja toredaid mõtteid. Ka direktor andis töödele kõrge hinnangu. Tänud ka vanematele, kes oma panuse andsid ja lastele toeks olid. Jääb ainult loota, et välja öeldud mõtted tulid südamest. Õpetaja oli küll täiesti "sillas".
Tuesday, November 2, 2010
TEISIPÄEV
Täna hommikul süütasime aknal hingedepäeva küünla. Siis tõttasid poisid töökotta ja tüdrukud otsisid välja vardad-lõngad. Poiste tegemistele sain pilgu heita esimesel vahetunnil. Seal käis viilimistöö. Mõni paistis viilivat tõesti :)
Tüdrukud olid kärsitud ja ei jõudnud ära oodata kuduma hakkamist. Aga õpetaja tahtis enne mitu asja läbi arutada - miks kootakse, millised on töövahendid ja materjalid, kuidas meie vardad ja lõng kokku sobivad, mis on lõngavöö, kuidas lõnga kerida vihist kerasse, jne. Lõpuks sai siis silmuseid looma hakata ja esimesed parempidised silmused ka ära kududa. Ega ei olnudki nii lihtne. Aga kuna osad olid juba kodus trenni teinud, siis väga hätta me ka ei jäänud. Peale tundegi ja vahetundides kooti usinalt edasi. Aigi ja Sigrid said juba tööproovid valmis ja asusid kätistele silmuseid looma.
Tüdrukud olid kärsitud ja ei jõudnud ära oodata kuduma hakkamist. Aga õpetaja tahtis enne mitu asja läbi arutada - miks kootakse, millised on töövahendid ja materjalid, kuidas meie vardad ja lõng kokku sobivad, mis on lõngavöö, kuidas lõnga kerida vihist kerasse, jne. Lõpuks sai siis silmuseid looma hakata ja esimesed parempidised silmused ka ära kududa. Ega ei olnudki nii lihtne. Aga kuna osad olid juba kodus trenni teinud, siis väga hätta me ka ei jäänud. Peale tundegi ja vahetundides kooti usinalt edasi. Aigi ja Sigrid said juba tööproovid valmis ja asusid kätistele silmuseid looma.
ESMASPÄEV
Möödunud halloweeniöö meenutuseks valmistasime kõrvitsaid. 
Eesti keele tund oli kordamistund. Eesmärk korrata üle oktoobrikuus õpitu ja valmistuda lähenevaks kontrolltööks. Jagunesime neljaks rühmaks. Esimene ülesanne - panna kokku 5 vanasõna ja need siis silbitada. Valmis tööd oli võimalik ekraanilt kontrollida. Teine ülesanne - iga rühma liige poolitas sülearvuti töölehel kaks sõna, teised olid kohe valmis aitama ja nõu andma. Kohe sai ka oma tööle tagasisidet samalt töölehelt. Kolmas ülesanne - viktoriin. Igal rühmal oma värv kirjutamiseks, sedelitele tuli kirjutada antud silpidega algavaid sõnu. Mida rohkem, seda parem! Neljas ülesanne - võõrsõnade bingo. Mängisime 2 mängu. Igal rühmal oma "pilet" võõrsõnadega. Esimene mäng oli nurkademäng, teine kolm järjest. Õpetaja luges ette võõrsõnade tähendusi, leitud võõrsõna märgiti ristiga. Iga ülesande sooritamine andis "kommipanka" komme, lõpuks tuli need rühmaliikmete vahel ära jagada. Tunni lõpuks ütles Adeele, et oli lahe tund. Mida siis veel tahta, nähtud vaev tasus ära.
Eesti keele tund oli kordamistund. Eesmärk korrata üle oktoobrikuus õpitu ja valmistuda lähenevaks kontrolltööks. Jagunesime neljaks rühmaks. Esimene ülesanne - panna kokku 5 vanasõna ja need siis silbitada. Valmis tööd oli võimalik ekraanilt kontrollida. Teine ülesanne - iga rühma liige poolitas sülearvuti töölehel kaks sõna, teised olid kohe valmis aitama ja nõu andma. Kohe sai ka oma tööle tagasisidet samalt töölehelt. Kolmas ülesanne - viktoriin. Igal rühmal oma värv kirjutamiseks, sedelitele tuli kirjutada antud silpidega algavaid sõnu. Mida rohkem, seda parem! Neljas ülesanne - võõrsõnade bingo. Mängisime 2 mängu. Igal rühmal oma "pilet" võõrsõnadega. Esimene mäng oli nurkademäng, teine kolm järjest. Õpetaja luges ette võõrsõnade tähendusi, leitud võõrsõna märgiti ristiga. Iga ülesande sooritamine andis "kommipanka" komme, lõpuks tuli need rühmaliikmete vahel ära jagada. Tunni lõpuks ütles Adeele, et oli lahe tund. Mida siis veel tahta, nähtud vaev tasus ära.
VAHEAEG
Esimene koolivaheaeg jõudis väga kiiresti kätte ja sama kiiresti sai ta ka läbi. Esmaspäeval panime muljed 5 minutiga mõistekaardile kirja. Kokkuvõte neist on selline:
käisin külas:
vennal Paldiskis
õel Kohilas
vanaemal
vanatädil
sünnipäeval
Adeele juures
Kati juures
tädi juures
külastasin erinevaid kohti:
Keila
Kadrioru muuseum ja park
Loitsu keller
issiga teatriproovis
õega kingapoes
kinos
teatris
infomess
Tallinn
Läti
Pärnu veekeskus
Raplas poes
hambaarst
tegin sporti:
Valtu ujulas
vibutrenn
õppisin kossu mängima
ratsutasin
korvpalli võistlused (sain karika)
kokkasin:
muffineid
kooki
vahvleid
kodus:
lugesin raamatut
Harry Potteri filmid, pildid, mängud
lapsehoidja
joonistasin
Halloweeni kõrvitsa tegemine
uued aknad
vaatasin telekat
olin arvutis
mängisin kassiga
kudusin
mängisin loomadega
meisterdasin
tegin tööd:
koristasin varemeid
riisusin lehti
talvepuud kuuri
surnuaia korrastamine
lõikasin puid
talgud Talvemaaks
remont
kolimine
õues:
rattaga sõitmine
tegin lumememme
lehesõda
õppisin rattaga trikke tegema
jalutasin koeraga
ukakas
olin Skates
lumesõda
käisin külas:
vennal Paldiskis
õel Kohilas
vanaemal
vanatädil
sünnipäeval
Adeele juures
Kati juures
tädi juures
külastasin erinevaid kohti:
Keila
Kadrioru muuseum ja park
Loitsu keller
issiga teatriproovis
õega kingapoes
kinos
teatris
infomess
Tallinn
Läti
Pärnu veekeskus
Raplas poes
hambaarst
tegin sporti:
Valtu ujulas
vibutrenn
õppisin kossu mängima
ratsutasin
korvpalli võistlused (sain karika)
kokkasin:
muffineid
kooki
vahvleid
kodus:
lugesin raamatut
Harry Potteri filmid, pildid, mängud
lapsehoidja
joonistasin
Halloweeni kõrvitsa tegemine
uued aknad
vaatasin telekat
olin arvutis
mängisin kassiga
kudusin
mängisin loomadega
meisterdasin
tegin tööd:
koristasin varemeid
riisusin lehti
talvepuud kuuri
surnuaia korrastamine
lõikasin puid
talgud Talvemaaks
remont
kolimine
õues:
rattaga sõitmine
tegin lumememme
lehesõda
õppisin rattaga trikke tegema
jalutasin koeraga
ukakas
olin Skates
lumesõda
Subscribe to:
Posts (Atom)