Sel aastal otsustas õpetaja päkapikkudele appi asuda ja võttis kommimure oma kanda. Nüüd on nii, et igal hommikul leitakse advendikalendri majast üks salakiri, mis annab vihje maiustusi otsima hakata. Esimesel päeval tormati saali ja sealt lillepotist Joonas kommikoti ka leidis. Ka järgmisel hommikul oli leidjaks sama mees. Pakk tuli nüüd köögist üles otsida ja sealt ventilatsioonitoru vahel ta oligi. Kotti avades oli hinnang - räigelt head kommid! Reedel vihjas kiri muusikaklassile. Õnn, et tädi Ilme juhtus seal just koristama :) lPakis olnud kuldsed karukesed said ka hea hinnangu. Esmaspäevast pakki otsiti juba kauem, sest ihtsalt ei usutud, et nii suur karp võiks meile kuuluda. Keegi arvas, et nüüd ei ole mõtet nädal aega enam kommi oodata. Karbis oli piparkoogimaja, mis vaja ise kokku panna. Tüdrukud teevad seda homme käsitöötunnis ( mille peale mõne poisi nägu küll pikaks venis).
Proovime hommikuti veel midagi hingele pakkuda. Kordamööda valitakse plaate kauni muusikaga ja loetakse teistele midagi ette. 1.dets. hommikul luges õpetaja üht oma lapsepõlve lemmikmuinasjuttu headusest ja mängitas oma lemmikplaati Andrea Boccelilt. Järgmisel hommikul oli valmis Marta oma plaadi ja jutukesega Martast. Laura sisustas jõululuulega reede hommiku ja Sigrid tänase hommiku looga sussipäkapikust. Kõik esinejad on saanud seinalt valida omale preemiaks väikese šokolaadi.
Seda kalendrit kaunistavad valgest paberist välja lõigatud kuused, mis valmisid reedel bussi oodates. Pikapäevarühmas nakatasime nendega teisigi.
No comments:
Post a Comment