Tuesday, December 15, 2009
MILLEST ME PÄKAPIKKUDEGA RÄÄGIME?
ÜHE HÄSTI PIKA JA VÄSITAVA KOOLIPÄEVA LÕPUS VÕTSIN LAHTI EESTI KEELE TÖÖVIHIKUD, ET VAADATA ÜLE TUNNIS KIRJUTATUD DIALOOGID. VÄSIMUS KADUS IGA LOOGA, SEST NEED OLID NII MÕNUSAD! NAUTIGE KA MÕTTELENDU!
Mina: Tere!
Päkapikk: (arglikult)Tere!
Mina: (uudishimulikult)Kas sa oled päkapikk?
Päkapikk: Jah, aga nüüd pean ma minema!
Mina: Oota nüüd!
Päkapikk: Ainult 1 minut.
Mina: Ütle jõuluvanale tere ja et ma ootan jõule!
Päkapikk: Hästi, head aega!
Mina: Tere, päkapikk! Tore, et me kohtusime!
Päkapikk: Oi, tere Mardo!
Mina: Kas sa käid ka teiste laste juures?
Päkapikk: Loomulikult, aga ära ütle kellelegi, et sa mind nägid.
Mina: Ma ei ütle kellelegi, vot!
Päkapikk: Tubli poiss oled sina.
Mina: Kas sa saad minu kirjad kätte?
Päkapikk: Loomulikult! Tore sind näha! Tsau!
Mina: Ohhoo! Te-re pä-ka-pikk.
Päkapikk: Tere, Hedvika!
Mina: Kust sa mu nime tead?
Päkapikk: Ma tean kõikide Eesti laste nimesid.
Mina: Las ma aitan sind!
Päkapikk: Sa oled hea laps.
Mina: Olen ka või?
Päkapikk: Jah!
Mina: Tere, päkapikk! Ma soovin su käest telefoni.
Päkapikk: Tere! Proovin su soovi täita.
Mina: Kas sa tahad, et ma täidan mõne sinu soovi?
Päkapikk: Jah, muidugi.
Mina: Mida siis?
Päkapikk: Et sa aitad mul lastele šokolaadi kätte viia.
Mina: Jah, muidugi!
Päkapikk: Sa oled hea südamega tüdruk.
Mina: Tere, päkapikk! Kuidas käsi käib?
Päkapikk: Tere! Tänan küsimast. Hästi!
Mina: Mida te veel peale kommide tassimise teete?
Päkapikk: Aitan jõuluvanal kinke pakkida.
Mina: Kas teile jääb vaba aega ka?
Päkapikk: Väga harva. Aga kas sina oled hea laps?
Mina: Jah! Head hinded on mul ka.
Päkapikk: No tore! Jõuluvana tuleb kindlasti sinu juurde.
Mina: Tere! Mis su nimi on?
Päkapikk: Tere-tere! Minu nimi on Oskar.
Mina: Ahsoo või nii, et sinu nimi on Oskar.
Päkapikk: Jah, aga mis sinu nimi on?
Mina: Või minu nimi? Minu nimi on Anni.
Päkapikk: Kas sa kommi tahad?
Mina: Jah, tahan küll.
Päkapikk: Aga sa pead siis magama minema!
Mina: Kas päkapikud räägivad soome keelt ka?
Päkapikk: No vahest ikka. Aga mis sa kingiks tahad?
Mina: Ma tahan koera tekki.
Päkapikk: OK. Mis su aadress on?
Mina: Tallinn. Tänav Kuusiku.
Päkapikk: Aitäh! Laupäeval siis!
Mina: Aga kus te elate?
Päkapikk: Mina elan Soomes järve ääres.
Mina: Mismoodi sa jaksad komme tassida?
Päkapikk: Ma ei tassi alati üksi kommi, aga kui pean, siis ma olen tugev.
Mina: Kas sa käid ainult punases kostüümis?
Päkapikk: Ei! Siis kui ma näiteks jõuluvana aitan, on mul kollane.
Mina: Kui palju kinke sa ühel aastal teed?
Päkapikk: No ühel aastal teen ma umbes 7000 kinki.
Mina: Kas päkapikud loevad ka kirju?
Päkapikk: Vahest loevad, aga väga harva.
Mina: Kas sina oled päkapikk?
Päkapikk: Tere! Olen jah päkapikk.
Mina: Aaaaa ... ja jah tere! Aga mida sa siin keset suve teed?
Päkapikk: Mmmm... ma otsin urgusid, kust pääseks tuppa.
Mina: Kas sa suvel viid lastele kommi või?
Päkapikk: Ei, ei ma otsin urud valmis, kust talvel tuppa minna.
Mina: Aga ära end mu emale näita, ta saab pahaseks. Head aega!
Päkapikk: Jah! Ma peangi ära minema. Kohtumiseni!
Mina: Kuidas sa aknast sisse saad?
Päkapikk: See on suur saladus.
Mina: Kuidas sa üldse jõuad suuri asju tõsta?
Päkapikk: No eks meid ole palju!
Mina: Aga kuidas sa jõuad üles tulla?
Päkapikk: Me ronime nagu tornis.
Mina: Mina tulen küll trepist.
Päkapikk: Vahepeal kui ma üksi olen, siis ma lähen ka trepist.
Mina: Tere, päkapikk! Ma soovin sulle ilusaid jõule.
Päkapikk: Aitäh! Sinule samuti.
Mina: Aitäh eelmise aasta asjade eest. Need olid lahedad.
Päkapikk: Tore, et sulle need rõõmu tegid.
Mina: Seekord tahan ma endale ühte uut mänguasja.
Päkapikk: Eks ma siis räägin Jõuluvanale.
Mina: Aitäh sulle!
Päkapikk: Head aega siis!
Mina: Mis su nimi on?
Päkapikk: Mina olen Peeter.
Mina: Kui suured on vastsündinud päkapikud?
Päkapikk: Sinu väikese varba suurused.
Mina: Mis on selle maa nimi, kus te elate?
Päkapikk: Meie maa nimi on Jõulumaa.
Mina: Kas Jõulumaal on ainult jõuluvana ja kommipäkapikud?
Päkapikk: Ei seal on ka valmistamis-, värvimis-, pakkimis- ja lugemispäkapikud.
Mina: Tere!
Päkapikk: (arglikult)Tere!
Mina: (uudishimulikult)Kas sa oled päkapikk?
Päkapikk: Jah, aga nüüd pean ma minema!
Mina: Oota nüüd!
Päkapikk: Ainult 1 minut.
Mina: Ütle jõuluvanale tere ja et ma ootan jõule!
Päkapikk: Hästi, head aega!
Mina: Tere, päkapikk! Tore, et me kohtusime!
Päkapikk: Oi, tere Mardo!
Mina: Kas sa käid ka teiste laste juures?
Päkapikk: Loomulikult, aga ära ütle kellelegi, et sa mind nägid.
Mina: Ma ei ütle kellelegi, vot!
Päkapikk: Tubli poiss oled sina.
Mina: Kas sa saad minu kirjad kätte?
Päkapikk: Loomulikult! Tore sind näha! Tsau!
Mina: Ohhoo! Te-re pä-ka-pikk.
Päkapikk: Tere, Hedvika!
Mina: Kust sa mu nime tead?
Päkapikk: Ma tean kõikide Eesti laste nimesid.
Mina: Las ma aitan sind!
Päkapikk: Sa oled hea laps.
Mina: Olen ka või?
Päkapikk: Jah!
Mina: Tere, päkapikk! Ma soovin su käest telefoni.
Päkapikk: Tere! Proovin su soovi täita.
Mina: Kas sa tahad, et ma täidan mõne sinu soovi?
Päkapikk: Jah, muidugi.
Mina: Mida siis?
Päkapikk: Et sa aitad mul lastele šokolaadi kätte viia.
Mina: Jah, muidugi!
Päkapikk: Sa oled hea südamega tüdruk.
Mina: Tere, päkapikk! Kuidas käsi käib?
Päkapikk: Tere! Tänan küsimast. Hästi!
Mina: Mida te veel peale kommide tassimise teete?
Päkapikk: Aitan jõuluvanal kinke pakkida.
Mina: Kas teile jääb vaba aega ka?
Päkapikk: Väga harva. Aga kas sina oled hea laps?
Mina: Jah! Head hinded on mul ka.
Päkapikk: No tore! Jõuluvana tuleb kindlasti sinu juurde.
Mina: Tere! Mis su nimi on?
Päkapikk: Tere-tere! Minu nimi on Oskar.
Mina: Ahsoo või nii, et sinu nimi on Oskar.
Päkapikk: Jah, aga mis sinu nimi on?
Mina: Või minu nimi? Minu nimi on Anni.
Päkapikk: Kas sa kommi tahad?
Mina: Jah, tahan küll.
Päkapikk: Aga sa pead siis magama minema!
Mina: Kas päkapikud räägivad soome keelt ka?
Päkapikk: No vahest ikka. Aga mis sa kingiks tahad?
Mina: Ma tahan koera tekki.
Päkapikk: OK. Mis su aadress on?
Mina: Tallinn. Tänav Kuusiku.
Päkapikk: Aitäh! Laupäeval siis!
Mina: Aga kus te elate?
Päkapikk: Mina elan Soomes järve ääres.
Mina: Mismoodi sa jaksad komme tassida?
Päkapikk: Ma ei tassi alati üksi kommi, aga kui pean, siis ma olen tugev.
Mina: Kas sa käid ainult punases kostüümis?
Päkapikk: Ei! Siis kui ma näiteks jõuluvana aitan, on mul kollane.
Mina: Kui palju kinke sa ühel aastal teed?
Päkapikk: No ühel aastal teen ma umbes 7000 kinki.
Mina: Kas päkapikud loevad ka kirju?
Päkapikk: Vahest loevad, aga väga harva.
Mina: Kas sina oled päkapikk?
Päkapikk: Tere! Olen jah päkapikk.
Mina: Aaaaa ... ja jah tere! Aga mida sa siin keset suve teed?
Päkapikk: Mmmm... ma otsin urgusid, kust pääseks tuppa.
Mina: Kas sa suvel viid lastele kommi või?
Päkapikk: Ei, ei ma otsin urud valmis, kust talvel tuppa minna.
Mina: Aga ära end mu emale näita, ta saab pahaseks. Head aega!
Päkapikk: Jah! Ma peangi ära minema. Kohtumiseni!
Mina: Kuidas sa aknast sisse saad?
Päkapikk: See on suur saladus.
Mina: Kuidas sa üldse jõuad suuri asju tõsta?
Päkapikk: No eks meid ole palju!
Mina: Aga kuidas sa jõuad üles tulla?
Päkapikk: Me ronime nagu tornis.
Mina: Mina tulen küll trepist.
Päkapikk: Vahepeal kui ma üksi olen, siis ma lähen ka trepist.
Mina: Tere, päkapikk! Ma soovin sulle ilusaid jõule.
Päkapikk: Aitäh! Sinule samuti.
Mina: Aitäh eelmise aasta asjade eest. Need olid lahedad.
Päkapikk: Tore, et sulle need rõõmu tegid.
Mina: Seekord tahan ma endale ühte uut mänguasja.
Päkapikk: Eks ma siis räägin Jõuluvanale.
Mina: Aitäh sulle!
Päkapikk: Head aega siis!
Mina: Mis su nimi on?
Päkapikk: Mina olen Peeter.
Mina: Kui suured on vastsündinud päkapikud?
Päkapikk: Sinu väikese varba suurused.
Mina: Mis on selle maa nimi, kus te elate?
Päkapikk: Meie maa nimi on Jõulumaa.
Mina: Kas Jõulumaal on ainult jõuluvana ja kommipäkapikud?
Päkapikk: Ei seal on ka valmistamis-, värvimis-, pakkimis- ja lugemispäkapikud.
Monday, December 14, 2009
Sunday, December 13, 2009
KOOLI SÜNNIPÄEV
Reedel pidasime oma kooli 142.sünnipäeva. Väga uhkelt kõlas kooli laul saalitäie laste esituses. Direktor esitles I klassi Virgo pilti sünnipäevatordist. Õpilasesindus andis klassidele üle küünlad ehk auhinnad klasside kujundamise eest. Külaliseks oli käsikellade mängija. Kuulasime ja imestasime. Nt. kui üks kell kaalub umbes 1 kg, muusikapalas on keskmiselt 200 nooti, siis kui palju raskusi tõstab muusik ühe pala jooksul? Kuulamine oli aktiivne, küll tuli lugeda trillereid, valida pillide järjekord, plaksutada rütmi ja lõpuks õpiti selgeks üks lugu ise.
Meie klassist oli julgeid palju, kes said ise haruldast pilli proovida. Hedvika käis veel abiks noote e kelli järjekorda sättimas. Lõpuks oli muidugi kringel ja mahlajook. Tore päev see sünnipäev!
JÕULUKUU TEGEMISED
Nüüd on siis haigused võimust võtnud - 1/3 puudub, ka õpetajad hakkavad rivist välja kukkuma. Mis küll jõulupeost nii saab?
Hommikud on sarnased: esimene asi ikka sokid laua juures läbi otsida, üks päev oli toodud isegi euro(šokolaadi)münte, selgitus oli ka kohe olemas, et päkapikud ju Soomes elavadki. Järgmine samm on jutukalendri ja advendiraamatu lugemine.
Ja siis jõulukalendrist üllatuse otsimine. 
Väga popiks on saanud viimastel päevadel kabemäng.
Kellele partnerit ei jagu, see mängib arvutiga ehk jõuluvanaga võidu.
Sellest nädalast algas puu-juurviljaprogramm - igal nädalal kõigile algklasside õpilastele pakike 
näksimiseks.
Väga popiks on saanud viimastel päevadel kabemäng.Kellele partnerit ei jagu, see mängib arvutiga ehk jõuluvanaga võidu. Sellest nädalast algas puu-juurviljaprogramm - igal nädalal kõigile algklasside õpilastele pakike 
näksimiseks. Mardo isa tõi meile kuuse ja suured vennad Siim ja Janar panid selle püsti. Carmeni ja Sigridi abiga sai see ka ehitud. 
Kooli sünnipäevaks pidid klassid kauniks saama, õpilasesindus andis sünnipäevapeol üle auhindu. Meie saime tiitli - kõige isetehtum klass. Selleks said valmis mosaiik helbed stendile, helbed akendele ja lumepallid lakke. Kui komisjon neid ei märganud, siis juhiti nende tähelapanu kiirelt lakke. 
Hoolega harjutasime aadresside kirjutamist. Loodetavasti leiab mõni ümbrik tee ka postkasti ja satub pihku Jõgevale jõuluvanale.
Monday, December 7, 2009
Sunday, December 6, 2009
ALGAS JÕULUKUU
Teisipäeva hommikul alustasime loosimisega, sest oli vaja paika panna kalendri avamise järjekord. Loosimise viisid läbi korrapidajad Carmen ja Aigi
.
Esimese päeva au sai Triinu.Tema avaski esimese akna Edgar Valteri jutukalendris ning sai esimese üllatuse meie üllatustekalendrist.
Magusa lootuses riputasime eelmise aasta sokikalendri sokikesed laudade külge päkapikke ootama ( ja nagu hommik näitas, mitte asjata ). Aga enne susse juba ootasid kõiki hommikul laudadel õunad.
Järgmised kaks päeva (kui õpetaja Tallinnas end koolitamas oli) aitas hommikused protseduurid läbi viia õpetaja Anne.
Tema andis ka kolmapäeval matemaatikat ja neljapäeval eesti keelt.
Tunde andsid veel õpetaja Vilve(loodusõpetus), õpetaja Hele-Mall(eesti keel), õpetaja Kadi(matemaatika, inimeseõpetus, eesti keel). Tore oli kuulda, et kõik õpetajad olid lastega rahul ja kiitsid klassis valitsevat töömeeleolu. Õpetaja Hele-Mall kiitis veel laste head lugemisoskust. Väga hea kui mõnikord keegi kõrvalt vaatab, ise
harjud ju nii kergesti heaga ära ja nurised ikka selle üle, mis võiks veel parem olla. Tegelikult ongi ju meil üks tore ja sõbralik seltskond. Linnast tagasi tuli õpetaja nagu ikka hulga uute raamatute-ajakirjade ja meisterdamise materjalidega. Väga põnev on advendiraamat, mille lehed tuleb igal hommikul lahti rebida, et järjejuttu edasi lugeda.
Reedel uurisime kaasa toodud postkaarte. Neid oli leitud kodust, naabritelt ja vanaisalt. Eriliselt põnevad leiud olid Sigridil ja Martal. Direktorgi uuris vahetunnis Marta albumit huviga. Kõige vanem postkaart oli 82 a. vana. Sorteerisime neid vanuse(tõsine matemaatika tund!), tähtpäeva, jms järgi. Meist nooremad kaardid.
.Esimese päeva au sai Triinu.Tema avaski esimese akna Edgar Valteri jutukalendris ning sai esimese üllatuse meie üllatustekalendrist.
Magusa lootuses riputasime eelmise aasta sokikalendri sokikesed laudade külge päkapikke ootama ( ja nagu hommik näitas, mitte asjata ). Aga enne susse juba ootasid kõiki hommikul laudadel õunad.
Järgmised kaks päeva (kui õpetaja Tallinnas end koolitamas oli) aitas hommikused protseduurid läbi viia õpetaja Anne.
Tema andis ka kolmapäeval matemaatikat ja neljapäeval eesti keelt.Tunde andsid veel õpetaja Vilve(loodusõpetus), õpetaja Hele-Mall(eesti keel), õpetaja Kadi(matemaatika, inimeseõpetus, eesti keel). Tore oli kuulda, et kõik õpetajad olid lastega rahul ja kiitsid klassis valitsevat töömeeleolu. Õpetaja Hele-Mall kiitis veel laste head lugemisoskust. Väga hea kui mõnikord keegi kõrvalt vaatab, ise
harjud ju nii kergesti heaga ära ja nurised ikka selle üle, mis võiks veel parem olla. Tegelikult ongi ju meil üks tore ja sõbralik seltskond. Linnast tagasi tuli õpetaja nagu ikka hulga uute raamatute-ajakirjade ja meisterdamise materjalidega. Väga põnev on advendiraamat, mille lehed tuleb igal hommikul lahti rebida, et järjejuttu edasi lugeda.Reedel uurisime kaasa toodud postkaarte. Neid oli leitud kodust, naabritelt ja vanaisalt. Eriliselt põnevad leiud olid Sigridil ja Martal. Direktorgi uuris vahetunnis Marta albumit huviga. Kõige vanem postkaart oli 82 a. vana. Sorteerisime neid vanuse(tõsine matemaatika tund!), tähtpäeva, jms järgi. Meist nooremad kaardid.
Subscribe to:
Posts (Atom)