Eile pikapäevarühmas.
Osad lõpetavad käsitööringi tööd. Esimese klassi tüdruk K vaatab seda pealt ja avaldab ka soovi meisterdada. Õpetaja seletab, et see maksab. Tüdruk seisab veel u 15 min ja siis teatab, et tal on raha. Käib oma koti juures ja tuleb tagasi teatega, et liiga vähe oli. Mõne aja pärast lisab, et tal on seal veel pabereid ka. Vaatame siis koos rahakoti üle ja leiame vajaliku 5-kroonise. Töö algab. Õpetaja tahab meisterdaja nime kirja panna, aga perekonnanimi ei tule kohe meelde. Tüdruk vastab. Õpetaja: "Õige küll! Sul on ju sama nimi mis Lauralgi. Teie isad on vist vennad. Olete siis ju päris lähedalt sugulased." Tüdruk vaidleb ägedalt vastu: "Ei ole, mina elan ju Keavas, aga Laura hoopis Inglistel." Hiljem saadab õpetaja sama tüdrukut bussi peale ja teel bussipeatusesse ütleb K järsku: "Kas see on oluline ka, mis numbrid seal paberi peal on?" Õpetaja ei saa kohe aru, millest jutt käib, aga lõpuks taipab, et tüdruk arutleb ikka oma paberraha üle.
Jah, ega need maailmaasjad kerged pole!
No comments:
Post a Comment