LUULETUSED

Oleme viimasel ajal hoolega tegelenud luulega. Lugesime erinevaid värsse oma raamatust ja töövihikust. Õpetaja luges neid ette erinevatest luuleraamatutest. Ühe luuletuse dramatiseerisime rühmades. Väga lustakas oli Triinu, Aigi ja Mardo esinemine.

Ühte luuletust proovisime täiendada. Meie mõtted: lõbus laps on särasilmne, hea laps on abivalmis, tark laps on huvitav, ülbe laps on ninakas, kurb laps on nukrameelne, kuri laps on kiusumeelne, paha laps on mossitaja, sõbralik on rõõmsameelne, isekas on põikpäine, naljakas laps on lahe laps!

Proovisime ka ise luulet kirjutada. Kodus oli hoolega välja mõeldud riimuvaid sõnu, rühmatöös vormiti need värssideks. Mõnel oli rohkem inspiratsiooni, mõnel vähem.

Üks mees on väga tark,
tal ühes käes on hark.
Katkise jala asemel kark.
Talle kuulub mõisapark,
elukoht on mugav sark
ja Mitchubishi on ta automark.

Kevadel oli õues lumevall.
Jussil kadus sinna sall.
Sall oli tumehall.
Poisil kadunud veel pall.

Üks poiss on väga tark,
tal oli oma enda kark.
Veel võttis ta kaasa hargi
ja läks siis parki.

Mari on koolis tark.
Tal kaasas on mark,
margi peal on park.
Pargis vedeleb kark.

Aias kasvab moon,
seda sööb voon.

Metsas kasvab väike moon,
emale ma selle toon.
Juurde luuletuse loon
ja veel väikse mütsi koon.

Karjas on üks väike tall.
Tal on kaelas kirju sall.
Tema omanik on Mall.
Malle tehtud on see sall.
Mallel on üks väike pall,
selle värvus helehall.

Mina tunnen ühte karu,
tal on peas vähe aru.
Tal on metsas väike taru,
kus ta peidab meevaru.

Keset metsa elab pull,
ta on tõesti väga hull.
Temal tunnistusi null,
kodus on teerull.