Meie tähtis päev on käes. Kõik saabuvad hommikul kooli pidurõivastes, koolimütsides ja lilledega. Suured tänud emmedele! Lapsed on kaunid ja koguvad komplimente terve päeva jooksul. Egle tuletab direktorile ka meelde, et täna on tähtis päev. Tegeleme veel viimaste ettevalmistustega, teeme proovi, seame saali korda, lõpetame kaardid, valime muusika sissetulekuks. Kõige selle kõrvalt jõuame veel tülitseda, supi sametseelikule kallata, end üleni kriidiseks teha ...
Ja siis ta algab! Tore on näha ka mitmeid vanemaid saalis meile pöialt hoidmas. Esinemised lähevad kenasti ja kõik laabub plaanipäraselt. Elevust tekitavad meie soovid suurtele. Üheksas klass annab üle traditsioonilised kingid. Selleks tuleb enne igal klassil end tõestada. Meie klass peab maha pidama maadlusmatši. Kristjan osutub kõige julgemaks, kes suure Robertit maha peab murdma. Ja oh imet! Sellega ta hakkama saabki. Kingivad nad meile oma padjad, et saaksime pingeid maandada padjasõjas. Teine klass peab nendega võistu Kaera-Jaani tantsima, kolmas klass laulma, neljas püramiide tegema. II klass saab kingiks pidurid, III klass liimipurgi ( ühtseks on vaja saada ), IV klass redeli üles korrusele kolimiseks. Viiendal klassil tuleb võidu istuda, kingiks tool ( ärge istuge põrandal! ). 6.kl saab suukorvi tõttvaatamise eest ( rumalad sõnad ), 7.kl viskab korvi ja saab magneti ( puudujate kooli tõmbamiseks ). Kuna 8.kl on nende mantlipärijad, siis saavadki nad pärast jalgpallilahingut ( milles ka minul õnnestus juhuslik värav lüüa )endale mantli. Õpetajad saavad kingiks raudnaela ja suhkrutükid ( oled kooli raudnael, igas töös leidub alati üks suhkrutükk ... ). Hingi liigutab Mihkli laul suure Andreasega. Ja ongi aeg heliseda viimasel koolikellal. Kirju seltskond lahkub koolimajast kellahelina saatel. Koolihoovis kostitab õp. Tiina kõiki pidulisi koogiga. Tehakse veel viimased pildid.
OLITE TUBLID! SAIME HAKKAMA! AITÄH!
Tänusõnad veel abistajatele - direktorile, õp. Eve-Maile, õp. Kalvile, Allanile.
Pilte on üsna kasinalt, sest ega ei olnud eriti aega klõpsida.
No comments:
Post a Comment