Ilm kurvastas küll kolmapäeva hommikul. Vihm! Vihm! Vihm! Ilmateade lubas lõunast kuivemaks minna. Loodame viimse hetkeni, aga ..
Õnneks ei lase lapsed end sellistest asjadest häirida. Õhinal pakime end bussi. Kuna kohti on 15-le, siis kolm tüdrukut sõidab Stella ema autoga bussi järel. Väikese ekslemise ja otsimise peale oleme kohal. Et vihma endiselt tibutab, siis seame end sisse katuse all. Kotid pakitakse lahti ja asume einestama. Eks juba bussiski oli põnev kotis sobrada ja mõnuleda kaasa panduga. Nüüd on aega veel ümbrusega tutvuda - kalad tiigis löövad lupsu, sillad, paat, lammas aias, püstkoda, koopasaun, külakiik. Ongi aeg kohtuda mängujuhiga. Ta tuleb suure vankriga ja viib meid kaasa linnusesse. Toimub põhjalik relvade tutvustus - odad, kirved, mõõgad, nui, rõngassärk, kiivrid, ... Siis algab ettevalmistus lahinguks. Kõik saavad kiivrid ja mõõgad, osad ka kilbid. Kiivrite värvi järgi tekib kaks meeskonda - hallid ja mustad. Selgeks tehakse mängureeglid ja läheb lahti. Nüüd ei tunne isegi õde venda ( nt Stella Renetit ). Elud kaovad ja võitjana väljuvad lahingust seekord mustad. Nendel on seetõttu õigus hõivata ka linnus. Linnuses olijad valmistatakse ette kaitsmiseks ja teised rünnakuks. Joonas saab positsiooni üleval müüril, tema ülesandeks jääb ründajaid "kividega" pilduda. Kilpidega sõdalased kaitsevad väravat ja teised on valmis sissetungijaid tagasi tõrjuma. Väljas algab kiviheitemasinaga kivide pildumine. Kivi läheb lendu kui meeskond suudab ühtselt tegutseda ja oma mina maha suruda. Üks kivi oleks peaaegu õpetaja pead tabanud. Kivirünnak lõppenud rammitakse linnuseväravaid palgiga. Kolme koputuse peale avanevad väravad ja läheb jälle tõsiseks lahinguks. Ei püüdu ka pisarad - rohkem vist viha kui valupisarad. Sissetungijatel ei õnnestu varanduse ligi pääseda, taas mustade võit. Nüüd vahetatakse osad ja kaitsele asuvad hallid ning ründama mustad. Müürile asub seekord Mihkel. Kivid lendavad kõrgelt ja enamus kukub linnusesse. Taas rammimine palgiga ja mõõgavõitlus linnuses. Viimase hallina peab nelja musta vastu võitlema Stella. Tuleb alla anda. Järgneb vaba mäng linnuses ja kiikumine. Lõpuks pikk fotosessioon relvadega. Kaks tundi on märkamatult kadunud. Isegi vihm on üle jäänud. Adrenaliin üleval, peab bussi seinte vahele pugema. Kodutee möödub üsnagi lärmakalt, sest kired ju möllavad. Mõni küll üritab tukkuda, kuid seda vaevalt, et õnnestub sellises seltskonnas teha. Kaereperes oleme täpselt 18.00! Loodetavasti lähevad kõik koju heade muljetega ja jagavad oma reisimuljeid peredega. Ühed tossud õnnestus meil ära kaotada, muidu läks kõik korda. Aitäh Stella emale saatmise eest! Õpetaja jäi küll reisiga rahule.
No comments:
Post a Comment