TAGASIVAADE MÖÖDUNUD NÄDALALE

Sellel nädalal oli kaks lühikest koolipäeva(teisipäev, kolmapäev), sest vett ei olnud majas. Nagu kiuste toodi just samal ajal majja uus joogiveeaparaat, kust ka mullivett saab. Nüüd oli ju hirmsasti vaja juua, aga pissile ei saanud minna. Neljapäeval sai vaadata põnevat LinnaLooduse rändnäitust "Ma pole külaline, ma elan siin". Bioloogiaklassis oli võimalus hemeromeetrit(inimtaluvuse mõõteriist)kasutada. See käis nii - töölehel oli kirjas elusolendi nimi (loom või taim), mõtlesime, kuidas ta inimesega kooselu talub ja siis asetasime vastava topise kaalule, osuti näitas õiget vastust. Teine põnev töö oli kuulamine. Pleierist sai kuulata helipilte, seinal olid fotod erinevatest paikadest, tuli ära arvata, kust helid pärit. Hiljem sai kontrolllehelt tulemust näha.

Saalis olid üleval stendid. Enim tähelepanu pälvisid aga mängud. Tuli aidata lind, tigu või siil tervelt koju. Oli näha kui palju ohte neid ümbritseb. Selle põneva näituse eest tuleb tänusõnad öelda õpetaja Luulele.

Reede hommikul kogunes koolipere saali, et tähistada saabuvat emakeelepäeva. Kaheksanda klassis Jaanus(koolidirektor) ja Janar(koolipoiss) mängisid maha väikese näitemängu. Nende omavaheline jutt koosnes valdavalt kõnekäändusest ja piltlikest väljenditest. Sellel aastal püüamegi emakeele nädalal pöörata peamiselt tähelepanu eesti keele värvidele - kõnekäänud, sünonüümid, piltlikud väljendid, jne. Selle lustaka näitemängu ja toreda kõne(mida ka laupäevasest Nädalisest sai lugeda)oli kokku pannud eesti keele õpetaja Kati. Meiegi oleme oma keelt "värvinud" sel nädalal rohkelt vanasõnade ja kõnekäändudega tegeledes. Reedel joonistasime neid. Kellel aega üle jäi, see püüdis sedelitelt kõnekäände kokku sättida. Siin ei olnud Jaanusele vastast.

14.märts EMAKEELEPÄEV

Kas mäletad? I klassis käisime Tartus ja uudistasime ka Kristjan Jaak Petersoni ausammast. See on mees, kelle sünnipäev ongi 14.märtsil ( 14.03. 1801-4.07.1822). Tema isa oli eestlane, aga kolis Riiga ja abiellus seal. Nende peres oli 7 last. Isa töötas kiriku juures kellamehena ja eeslauljana. Kristjan Jaak õppis esialgu Lätis, aga hiljem ka Tartu Ülikoolis. Ta oskas vähemalt 16 keelt. Kõige armsam oli talle aga keel, mida rääkis isa. Vaatamata oma noorele eale jõudis ta uurida keeli, kirjutada keeleteadust, tõlkida, kirjutada luuletusi ja jutte. Kirjutas ta inimestest, sõprusest, armastusest, loodusest. Ennast nimetas ta MAARAHVA LAULIKUKS.

8.märts

Poisid üllatasid täna tüdrukuid, tulevasi naisi, väikeste lilleõite ja maiustustega.
Õpetaja Tiina kandis uhkelt tänase päeva meie valmistatud kübarat. Ma tean, et talle meeldivad kübarad. Paistab, et ka õpetaja Eve-Mai on rõõmsalt üllatunud, nii näitab vähemalt tunnis tehtud pilt. Kas ka õpetaja Reet sai suusarajale minna uue kübaraga, jääb veel teadmata. Käsitööringis valmisid naistepäevakaardid, millel praegu paberist lilled, aga soojade tulekul saab need lilled oma peenrale kasvama panna.

REEDE

Jõudiski kätte selle nädala viimane koolipäev, milleks olime hoolega valmistunud. Carmen oli nii ärevil, et oli koolimaja ukse taga juba enne poolt kaheksat. Esimene tund tegelesime matemaatikaga arvutiklassis. Teisendasime pikkusühikuid, seda arvutite abil. Kõik said kohe tagasisidet oma oskuste kohta, sest arvuti näitab halastamatult täpsuse protsenti. Ühel paaril õnnestus saada 100% tulemus kõigis ülesannetes! Töö paarides jätkus ka eesti keele tunnis. Nüüd tuli määrata hääliku pikkust. Enesekontrolli võimalus oli ka siin. Peale sööki kiirustas 6 last spordimajja, sest seal algasid rahvastepalli võistlused. Ülejäänud hakkasid tegelema tordiga. Tordi kaunistamiseks oli kokku toodud igasugust kraami. Neljapäeval me poest banaani ei saanud, aga Mardo oli kohe teinud kõne emale ja banaanid olid olemas. Tema toodud põldmarja kompotiga immutasime ka tordipõhjad. Tordipõhjade eest täname Sigridi ema! Tüdrukud lõikasid need 8-kujulisteks. Joonas vahustas vahukoort, Adeele tegi valmis kohupiimakreemi, Mardo hakkis banaane, tüdrukud katsid tordi kreemiga. Ühiselt arutati läbi kaunistamine ja joonistati selleks plaan, et hiljem vaidluseks ei läheks. Teises tunnis valmisid kingitused naistepäevaks õpetajatele - kübarad.

Lõppviimistluse said ka emade ehted.














Ja nüüd jõudiski lõpuks kätte aeg kostüümid selga tõmmata ...
Kodus emade riidekappides tehti korralik inventuur. Adeele arvamus: Seal oli nii palju riideid, et kui sealt midagi ka vasakule panna, siis ta niikuinii aru ei saa.
Ülesse saali oli kogunenud juba terve koolipere. Algas pidu staaride paraadiga. Õpetajale meeldis eriti Rainise esitatud Elvis. 8.kl Jaanus ja Luisa ütlesid tervitussõnad ja viisid läbi loosimise. Loositi esinemisjärjekord. Kõik klassid olid saanud ülesandeks ette valmistada laul ühe naise nimega. Meile sattus laul "Linda, Linda". See sai kiiresti omaseks, pea kõik vahetunnid seati tantsusamme. Eriti paistis silma Aigi. Ka emad olid nõu andud, millised tantsusammud olla võiksid ja õpetaja meenutas oma koolipidusid. Proovi tehti usinalt, koolimajas kõlas meie viis pidevalt ja meelitas piilujaid ukse vahele. Esinemis järjekorra numbriks saime 6. I klass oli vaprelt esimesena laval. Nemad laulsid "Süda tuksub tuks-tuks-tuks, ..." 4.kl poisid lõpetasid esinemise lilleõite ulatamisega klassiõdedele. 5.klass tegi lõbusa lavastuse oma laulu juurde. 7.kl poisid laulsid "Maiu on piimaauto" Kuna meie pallurid veel tagasi ei jõudnud, siis tuli meil lavale minna poolte jõududega. Joonas oli väga tubli solist ja üllatas oma julgusega. Triinu ja Mardo täitsid väga mõnusalt oma memme-taadi rolli ja teenisid publikult lõpuks suure aplausi. Tantsutüdrukud said ka neljakesi hästi hakkama. Kokkuvõttes võib öelda, et olime kõik tublid ja esinemine läks korda. Väga humoorikas kava oli ka kuuendikel. Peale esinemist algas tortide kaunistamine. Iga klass toimetas oma laua ümber.

Nüüd jõudsid tagasi ka meie üliõnnelikud pallurid, sest esikoht oli käes ja karikas võidetud. Kõik tordid said isuäratavad ja omapärased. Õpetaja ülesandeks oli koos õpetaja Katiga neid kommenteerida. Koolinädal lõppes kõigile magusalt, sest tordid tuli ju ära ka süüa. Meie kiitsime oma torti küll taevani. Ise tehtud, hästi tehtud!

MIDAGI LÕBUSAT JAANUSELE

"Öelge, doktor, kas 10-aastane poiss võib endal ise pimesoolt opereerida?"
"Loomulikult mitte!"
"Kuulsid, Juku! Pane see kohe tagasi!"


Jukul avastatakse pimesoolepõletik ja poiss peab minema operatsioonile. Haiglasse jõudes tunneb poiss muret:
"Öelge, arstionu, kas ma pärast pimesoolelõikust viiulit võin mängida?"
"Muidugi, kulla laps! Juba homme võid viiuli kätte võtta!"
"Tore asi see pimesooleoperatsioon!" mõtleb Juku. "Eluilmaski pole ma viiulit mänginud, aga pärast lõikust mängin!"

MÕNED VANASÕNAD PILDIS

TEISIPÄEV

Täna juhtus meie koolis üks põnev lugu.
Enne tunde oli mul asja I klassi. Vestlesin õpetajaga ja äkki märkasin, et klassis uus poiss. Õpetaja Vilve aga muigas ja ütles: "Ajutiselt!"
Kuulsin järgmise loo:
Hommikul tuli õpetaja Vilve klassi uus poiss. Õpetaja imestas küll, et pole lapsevanemat kaasas ega direktor pole midagi uuest õpilasest rääkinud, aga juhatas lahkelt lapsele koha kätte ja aitas asjad sahtlisse paigutada. Siis aga hakkas kahtluseuss hinges närima ja mis selgus ...
... noormees oli Kehtna kooli I klassis õpilane, kes lihtsalt otsustas täna tulla meie kooli ( võib-olla oli mõni tagant torkija ka ?! ). Telefonikõne naaberkooli paljastas kõik. Nüüd polnud midagi parata, tuli jälle asjad kokku pakkida ja meie direktor sõidutas noormehe Kehtna kooli tagasi. Nii palju siis uuest koolist!
Meie kõik saime suutäie naerda. Õpetaja Reet mõistis aga asja kõige paremini, sest ta olla ise III klassis kunagi samamoodi käitunud.

Eesti keele tunni veetsime täna raamatukogus. Väljas olid Nukitsa konkursi raamatud. Igaüks sai anda oma hääle parimale kirjanikule ja parimale kunstnikule. Hääletussedelit täites tekkis mõnel häda oma aadressi märkimisel. Paneb imestama, et see ikka veel pähe pole kulunud. Loomulikult jäi aega ka teisi raamatuid lehitseda, laenutada ning soovijad said oma lugemissoovituse tahvlile kirjutada. Seda võimalust kasutati usinalt. Töölehel tuli uurida skeemi 5 lastekirjaniku kohta ja selle põhjal täita ülesanded. Väga hästi saadi sellega hakkama.

Inimeseõpetuses rääkisime rahast. Kes siis sel teemal ei oskaks sõna sekka öelda! Mõistekaart tahvlile sai väga mahukas. Raha saab: koguda, panka viia, välja võtta, laenata, hoida, leida, vahetada, kulutada, arvele panna, anda, küsida, tagastada, kaotada, üle kanda, lugeda, kinkida, nuruda, annetada, ... Lõpuks kuulasime rahalaulu filmist "Nukitsamees" ja otsustasime ühiselt, et kui raha muutub elus kõige tähtsamaks, siis oledki Mõhk või Tölpa valmis. Matemaatikas tegi täna teistele pika puuga ära Triinu võistkond. Suurepärase peast arvutamisega paistsid silma Triinu ja Sigrid. Ka teised andsid võiduks tubli panuse. Lõunalauas pakuti PANNKOOKI MOOSIGA!
Aigi sai täna 10!!!

ESMASPÄEV

Mis te arvate, mida nädalavahetusel peamiselt tehti?
Loomulikult - ehitati lumest igasuguseid põnevaid asju, memmest mammutini.
Loomulikult - aeti katustelt lund maha.

Loomulikult - elati kaasa televiisori ees Andrus Veerpalule.

Triinu ja Hedvika käisid Viljandis võimlemisvõistlustel, kust tuldi tagasi medalitega ja laureaaditiitliga. Lähemalt saad tulemusi uurida siit ja pilte vaadata siit.

Aga Jaanusele soovime kiiret kosumist haiglas!

TEGIME SEEPI

Käsitööringis oli täna kaks tundi tõsist keemialaborit. Lõhnad ajasid poisid nina kirtsutama ja õue lumesõda pidama. Igaüks valis omale meelepärase vormi, värvi ja lõhna ning siis läks juba tegutsemiseks. Seebimass tükeldati, sulatati mikrolaineahjus, segati juurde lisandid ja kallati saadud mass vormi. Peale tahkumist sai seebi vormist välja õngitseda. Maite arvas, et seda tööd võiks tegema jäädagi.

Koolispordiliidu võimlemisfestival