Eesti keel oli hästi vihmane tund. Õpetaja luges 2 Erika Esopi vihmaluuletust, ise lugesime veel ühte õpikust ja kuulasime seda ka plaadilt. Vihma ärauhutud riimid leidsime kerge vaevaga üles. Tegime ühe vihmaorkestri.Sellega esinesime ka I klassi õpilastele. Lisaks mängisime neile ka ette oma näidendi "Seene varjus". Toredasti tuli välja. Õpetajale teeb rõõmu see, et me oleme muutunud palju julgemaks ja loovamaks näitlemisel. Nii mõnigi oskab omalt poolt lisada vahvaid repliike ja detaile. Näiteks Greete tegi sõnatust kuuse rollist vahva osa, aina imesta. Loodetavasti meeldis etendus ka noorematele vaatajatele. Lugesime veel jänese ja orava kahekõne, ikka vihmasest ilmast. Kohe mängiti sedagi paarilisega. Renek üllatas taas õpetajat mõnusa omaloominguga.
Jäi aega veel juturaamatuid lugeda. Paljud kasutasid võimalust koju kaasa võtta uurimiseks erinevaid loomaraamatuid. Selle kuhja oli õpetaja kooli raamatukogust kokku kandnud. Joonas oli eriti huviline. Kõik on oma juturaamatut hoolega lugenud. Mitu toredat raamatu kokkuvõtet jõudis seekord õpetajani. Eriti kiidan seekord Sigridit, Mardot ja Jaanust. Rahul võib aga kõigiga olla. Loodetavasti jätkub sellist usinust edaspidisekski.
Kunstitunnis said valmis kärbseseenepildid ja valmisid õunapuud. Õppisime kasutama paberinuga. Sellega lõikasime välja peente okste rägastiku puuvõras. Mõni töö tuleb veel esmaspäeval lõpetada. Õpetajal olid käed abistades tööd täis ja seepärast ei saanud ka kõik tööd pildile jäädvustatud. Püüan endki esmaspäeval parandada.
Päeva lõpus tulid mudilaskoori laululapsed veel kooli tagasi laululaagrisse. Enne minu koju minekut oli esimene proov juba alanud.
Laupäeval kuulsin õpetaja Eve-Mailt, et lõpuks oli mõnel ikka kodu- ja emaigatsus peale tulnud ning pisaraidki valatud. Pühapäeval aga läheme veel Tartu sõidule. Sellised kiired päevad need viimased!
No comments:
Post a Comment