TARTUS

Nüüd on siis selle aasta esimene suur sõit tehtud. Pühapäeval asus Tartu poole teele Antsu bussiga 35 Lotte-sõpra. Kaasa kutsusime esimesest klassist võimlejad ja mõned pered Valtust ja Raplast olid ka lisaks. Kohtusime taas armsa Hedvikaga.Bussijuht kostitas kõiki sisenejaid hommikul kommiga. Et pikk tee kiiremini kulgeks, vaatasime telekast multikaid. Mõned "pahad" südamed tingisid peatused teel. Õnneks jäid kõigi riided puhtaks! Toetust ja abi saime lahkelt bussijuhilt. Esimesed kohad olid väga hinnas, seal vahetus seltskond pidevalt. Kahju, et buss ei saa laiupidi sõita, siis oleks neid hädaabi kohti veel rohkem!
Tartu linnas nägime raekoja platsi, viltust maja, uut Taskut, botaanikaaeda, Emajõge, jm. Vanemuise teatrist sõitsime esialgu mööda, sest tahtsime külastada enne Zooloogiamuuseumi. Seal jätkus uudistamist pikaks ajaks. Karmid sõnad loeti meile enne vaatama asumist peale. Paraku kipub Eestimaa muuseumides ikka veel olema valvuritädisid, kes eeldavad, et kõik lapsed on potensiaalsed paharetid. Kurb! Meie oskame küll kenasti käituda ja tunneme huvi pakutava vastu. Õpetaja vahetas sel teemal valvuritädiga hiljem ka mõned mõtted, vaevalt et see nüüd midagi muutis, aga ...
Vaadata oli palju - imetajad, skeletid, linnud, roomajad, kalad, elavnurk, putukad, näitus elu arengust Maal, ... Kõige põnevamaid leide taheti ilmtingimata õpetajaga jagada. Mõned kadusid aga kiirelt oma rada, ei usu et nii täit muljet saab kui ainult tormata. Adeele isa liitus ka meiega muuseumis, neil jätkus koos vaatamist ja arutamist. Lõpuks vaatasime lühidalt üle ka Geoloogiamuuseumi väljapanekud. Ja siis teatrisse!
Kassast piletid kätte saanud, ehmatas õpetaja ära, et kohanumbreid polegi märgitud. Kassast selgitati lahkelt, et istutakse hoopis laval ja seal, kus kellelegi meeldib. Riietusime lahti. Meeldiv oli lahke ja abivalmis teenindus riietehoius. Mõned on kohe nagu ennegi lapsi näinud ja teavad, mis olevused need on! Ostsime kavad, uurisime osatäitjaid. Treppidel tuli veidi kannatada enne saali laskmist. Muigama pani, kuidas mõni pereisa oma seljaga saaliust varjas, et parimaid kohti saada, aga lõpuks lasti meid hoopis küljeuksest lava taha. Kohti jätkus ju kõigile. Mõned meie omad istusid kohe esireas. Kui tuled kustusid, siis pandi lava pöörlema ja asusime koos Lotte, tema isa, Pipo ja Klausiga teele Lõunamaale. Külastasime mägesid, põhjamaad, kõrbe, ... Kõik tundsid muidugi ära näitleja, kes seriaalis "Kodu keset linna" mängib Marinat. Publik oli üsna rahutu, sest päris palju oli pisikesi teatrikülastajaid. Aga etendus oli hoogne ja humoorikas. Lastele meeldis. Esmaspäeval räägiti õpetaja Annele särasilmselt oma muljetest. Tagasiteel külastasime Käreveres teemaja. Sai pisut raha kulutada. Osteti pirukaid, jooke, maiustusi. Eks seegi kuulub ühe toreda päeva juurde. Õpetaja lootis, et nüüd võtab bussis võimust väsimus, aga võta näpust! Meeleolu oli üsna elev. Mõnel ikka õnnestus pisut tukkuda. Tagapingil mängiti ja sõbruneti Rapla tüdrukutega. Türilt algasid telefonikõned kodustele. Telliti autosid vastu. Ja oligi vaja, sest Valtus ladistas vihma nagu oavarrest. Tänan kaasas olnud vanemaid ja õpetaja Kadit. Koos on kergem. Bussijuhiga leppisime juba uusi sõite kokku. Ta on meid oma püsikliendiks arvanud ja sellega kaasnevad ka mõned teatud soodustused. Arvan, et hakkame piiluma Rakvere jõuluetenduse poole.