LAULUPIDU RAPLAS

See nädalavahetus oli toimekas. Laupäeval osales meie kooli mudilaskoor maakonna laulu- ja tantsupeol "Veere, veere, päevakene". Mudilaskoorid olid proovidegraafikus jäetud targu viimasteks, et pikka ootamist vältida. Kui õpetaja lauljad veerand kolm lauluväljaku servas kokku kogus, siis oligi kohe lavale minek ja proov. Laul kõlas väga uhkelt. Koos oli ka 17 erinevat mudilaskoori. Ilm pidas suhteliselt hästi end ülal, isegi palav olla kaare all olnud. Kohe peale proovi tõttasime Ühisgümnaasiumisse lõunale. Oodata tuli pikas järjekorras enne kui makaroniports kätte saadi. Olimegi viimased sööjad. Kell näitas juba seda aega, et peaksime olema rongkäigu kogunemispunktis, aga tühja kõhuga ei saa ka ju minna. Viimasel hetkel jõudsime Karmeni parklasse omale kohale ja jõudsime veel õhupallidki täis puhuda. Direktor juba ootas meid siin kooli lipuga. Õpetaja Eve-Mai õpetas veel selgeks mõned hüüdlaused. Kähku ridadesse, kooli embleem rivi ette ja võiski minna. Tore oli marssida läbi linna, mille tee äärtes palju rahvast ja rõõmsaid nägusid. Tore oli kuulda tervitusi oma koolile. Tore, et paljud vanemad olid tulnud lapsi innustama. Meid saatsid kolm tragi ema, kes riietekuhjasid kandsid ja asjad lauluväljakule toimetasid ning muidugi pidevalt hõigetega meid toetasid. Lauluväljakul otsisime silmadega ruttu üles oma kooli lapiteki, mille üheksanda tüdrukud koos õpetaja Koiduga äsja valmis õmblesid. Pidu läks käima peojuhtide Maili ja Oti juhtimisel. Muusikud olid ansamblist MAA-MEEL. Esinesid rahvatantsurühmad, lastekoorid, meeskoorid, poistekoorid, naiskoorid, segakoorid, puhkpillimängijad. Mudilaskoorid laulsid kaks laulu. Ilm pidas peaaegu lõpuni vastu, pool tundi enne lõppu otsustas üks pilv just lauluväljaku kohal maale tulla. Ja seda veel koos rahega. Keebid sikutasime küll kohe selga, aga eks varbad said ikka kasta. Mis teha kui ilma vihmata ei saa kohe ükski laulupidu Eestimaal mööda minna. Aga tundus, et laste tuju ei langenud. Mõned väljavõtted päevaraamatutest:
Me käisime Raplas laulupeol ja ma esinesin seal kahe lauluga. Rongkäik oli vahvam kui kunagi varem, sest ma hoidsin Valtu kooli märki koos Lauraga direktori ees. Meie kõrval kõndisid Gerda ja Maarja-Johanna. Oli uhke tunne kui hüüti „Elagu, Valtu kool!“ ja meie hüüdsime siis UUUUUU! Tee, mida kõndisime oli väike. Laulupeol oli vahva ja pärast esinemist ostsin kõrvarõngad. Need olid hõbedased Hello, Kittyd. Lahe!
Proov hakkas meil pool kolm. Pärast proovi oli söömine. Me saime söögi kätte siis kui teised olid lõpetanud. Siis hakkas rongkäik. Mulle meeldis see aga kõige rohkem. Meeldisid Maili ja Ott. Tantsud meeldisid mulle rohkem kui laulud.
Ma esinesin Raplas laulu-tantsupeol. Kui kohale jõudsin, siis võtsin kõigepealt koha sisse. Proovisime veel laule mitu korda läbi harjutada. Pärast proovi läksime sööma. Me pidime pool tundi järjekorras ootama, aga see tasus ära, sest seal oli sama maitsev toit kui meie koolis Kui algas rongkäik, siis võtsime rividesse ja õpetaja andis meile kollased õhupallid. Direktor hoidis lippu. Kui rongkäik lõppes, hakkaski esinemine. Mul tulid ema ja õde vaatama.Mina arvan, et meil läks väga hästi. Kui viimased veel esinesid, siis hakkas vihma sadama ja tuli isegi rahet.