27.aprill

Tänane koolipäev oli õuesõppepäev. Hommikul varakult seadsime end koos Kehtna lastega bussi ja asusime teele Läänemaale Nõvale. Sõiduks kulus umbes poolteist tundi. Aega aitasid mööda saata multikad. Kui akna taga põnevaks läks, siis palus õpetaja teleka kinni panna, et pilgud aknast välja saaksid rännata. Reisijuht ootas meid põlendiku serval. Siin oli näha, mida aasta tagasi ATV mehed suutsid korda saata kuivas metsas. 12 tunnine tulekahju hävitas sadu hektareid metsa. Kuulsime kustutustöödest ja nägime masendavat musta pilti. Põnev oli muidugi joosta ja ronida kõrgetel liivaküngastel. Saime teada, miks on metsas üles küntud maa triibud. Mõnel tuli päris kõrbe tunne peale. Järve ääres kuulatasime, kas kõre häält on kuulda. Kord läks õnneks. Tagasi bussi juurde jõudes, tuli tossud tühjaks kallata, sest liiva oli kogunenud neisse kuhjaga. Teabepunkti juurde jõudes jagunes meie seltskond kolmeks. Iga rühm sai omale teejuhi. Meie alustasime siseruumist. Siin uudistasime esmalt toredat tammepuust klotsidest põrandat. Tähelepanu tõmbasid vahvad puust rändlinnud, kes nöörist tõmmates tiibu liigutama ja häält tegema hakkasid. Maketilt sai veelkord uurida, mismoodi levib tuli rabas ja mis ta seal pahandust teeb. Oma käega sai katsuda vaablase pesa. Õues seadsime end pinkidele ja ajasime juttu loodushoiust ja inimese osast looduses. Arutlesime linnulaulude teemal. Kotist võlus teejuht välja vahvad pehmed linnukesed, kes oma laulu lasid kuulata. Samal ajal trummeldas läheduses üks rähn plekile, et endale tähelepanu tõmmata. Kolmandas punktis sai puud saagida. Katsetati seda nii kahemehesaega kui ka uue ja vana käsisaega. Siis istusime jälle bussi ja sõitsime edasi metsa äärde. Siit alustasime matka. Koos teadja inimesega on tore kõndida. Kõik küsimused saavad vastused. Vaatasime taimi ja elusolendeid. Saime teada, mis on pohl, kanarbik, karusammal, sookail, ..., kuidas teha vahet samblal ja samblikul, kas käbi on töödelnud orav või rähn, kuidas määrata puu vanust, mõõta vee sügavust, mis on rähnitrumm, mis saab kuivanud puust, miks männid ei kasva koos lehtpuudega, kuidas kuulata loodushääli, kuidas laulab liiv, kuidas näevad maailma putukad, mis häält teevad sipelgad, ... Ja veel palju-palju muud! Kaasa korjati põnevaid leide, meeles püsis, et looduskaitse all olevat ei nopi. Elamus oli mõnele ka käimla kasutamine puhkepaigas. Siin ümber laua istudes puhkasime veidi jalgu, sest matk oli üsna pikk. Õnneks keegi ei virisenud, mõni jaksas veel joostagi. Riideid korjati aina vähemaks, sest ilm oli soe ja metsas tuuletu. Kuulasime üsna hoolega teejuhti. Ta kiitis rahulikke lapsi. Lõpuks hakkas oodatud meri paistma ja nüüd oli ka väsimus kadunud. Korjati lõpmata hulgal kauneid kive ja merikarpe. Kõik vahvad leiud kanti õpetaja ette imetlemiseks. Siia oleks vist jäädud mitmeks tunniks kui aeg ei oleks hakanud tagant kiirustama. Leidsime bussi üles ja tõime sealt oma moonakotid välja. Varjualuses ootasid teetermosed. Kinnitasime keha. Küll olid täna head võileivad! Tagasitee möödus tõrgeteta. Ingliste bussi saba nägime veel Raplas, 5 min jäi puudu. Ma arvan, et täna õppisime rohkem kui koolis poole aastaga. Võib ka rõõmu tunda selle üle, et osati vastata paljudele küsimustele ja tunti looduses ära koolipingis õpitu. Seda, et me sõbralikud ja hoolivad oleme, oleme juba ammu tõestanud. Reisisellid olete ka tublid, julgen teiega minna küll igale poole! Toredasti klappisime ka oma reisikaaslastega IV klassist ja Kehtna omadega. Täname õpetaja Luulet toreda võimaluse eest!