Sunday, October 18, 2009

MÖÖDUNUD NÄDAL

Pean tunnistama, et olen olnud vilets blogija, sest viimasel ajal olen kasutanud iga vaba minutit kudumisele. Ilmad ju külmad ja tali tuleb!
Eesti keele tundides tegelesime jätkuvalt muinasjuttudega. Ühte lugu saab kuulata allpool videotest. Kirjutasime ka ise ühe muinasloo. Tulid täitsa toredad lood välja.







Tõsiselt tegelesime veel sõnaliikidega. Iga päevaga läks asi paremuse poole. Elevust tekitasid Noorpagana lood. Kirjutasime etteütlust, tulemused olid valdavalt paremad kui eelmisel korral.
Rõõmu teeb see, et juturaamatute lugemine on hoo sisse saanud. Usinalt lehitsetakse ka klassi raamatukasti - selles on sel nädalal muinasjuturaamatud. Kui mõni raamat väga meeldima hakkab, siis laenutatakse see ka koju kaasa.
Inglise keele tundides sai selgeks tähestik ja 100 sõna pidavat ka õpitud olema. Viimases testis paistsid silma Hedvika, Triinu, Adeele ja Jaanus.
Muusika viktoriini võitsid Triinu, Marta ja Carmen. Adeele esindas meie kooli sel nädalal maakonna mälumängus. Saadi igati tubli 15.koht 24 võistkonna hulgas.
Matemaatikas korrutasime ja jagasime hoolega. Asi raskusi ei valmista üldiselt. Viimane tunnikontroll näitas Jaanuse, Laura, Aigi, Marta, Mardo väga häid teadmisi sel alal.
Loodusõpetuses rääkisime lindudest. Silma jäid lindude tundmisega Greete, Carmen, Joonas ja Marta. Viktoriinis kogusid kõige rohkem punkte Hedvika, Marta ja Adeele.
Inimeseõpetuses püüdsime kriitiliselt vaadata enda sisse. Esialgu tundus see üsna raske ülesanne. Aga kui Joonas otsa lahti tegi, siis said ka teised julgust.
Arvutitunnis ei läinud sel nädalal kõik nii nagu plaanitud ( muinasjutu teemalised mängud ) - interneti ühendus oli läinud kogu Raplamaal. Tegime siis seda, mida võimalik. Mängisime neid mänge, mis arvutites olemas. Karel oli väga õhinas oma arvutist leitud mängu üle.
Kleepsualbumid on taas välja ilmunud. Mitmed on avastanud enda jaoks kergejõustiku trenni.
Kunstitunnis valmisid taustapaberid, üks akvarellidega, teine guašše rullides. Tädi Ene toodud kastanitest ja karvatraatidest valmistas igaüks ühe loomakese. Lemmikuteks osutusid ämblikud. Jäi aega ka väheke tembutada.













Nädal lõppes reisiga Viljandisse. Peale meie sõitsid sinna veel teise klassi omad, mõned sõbrad lasteaiast ja Kehtna koolist ning õde Kadri viiendast. Sõit möödus rahulikult, jälgiti telekast multikat, mängiti naabriga, jutustati. Hoolega jälgisime teeviitasid, et näha, kui pikk maa veel jäänud on sõita. Teatris riietusime lahti, jagasime piletid ja tõttasime teatrimajaga tutvuma. Kava oli odav ja nii mõnigi ostis selle endale mälestuseks. Õpetaja reklaamis küll Ugala jäätisekokteili, kuid nännilett koridoris pakkus suuremat huvi. Meie kohad olid 11.reas. Meie taga istusid Vesiroosi esimese klassi õpilased ( üsnagi rahutud ). Kaks rida tagapool istus teismeliste seltskond Pärnust ( nagu hiljem selgus ) ja need tegid küll sellist lärmi, et kohati oli lausa raske laval toimuvat jälgida. Sellist käitumist pole mina veel teatris näinud. Mitme teise kooli õpetajaga esitasime pärast etendust oma protesti teatri kassasse ja saali perenaisele. Terve etenduse jälgisin kõrvalt, kuidas meie rida käitub. Pole mitte midagi ette heita, kõik vaatavad lavale ja naudivad etendust ( nii palju kui võimalik ). Ütlen nii nagu ka reedel lastele ütlesin: "Küll on tore, et ma just teie õpetaja saan olla!" Etendusest jäid kindlasti meelde hiiglama suur koer, ehtne vihmasadu, kirjanikuhärra äpardused, naljakad laulukesed Tjorvenilt,...
Pärast etendust lubas ilm meid lossimägedesse. Oodati rippsillale jõudmist. Ronisime ka lossivaremete vahel, imetlesime vaadet järvele, andsime väikese kontserdi laval,käisime Kaevu- ja Kirsimäel, ronisime treppidest. Enne koduteele asumist külastasime veel Maxima poodi ning selles asuvat loomakauplust. Lahke müüja võttis puurist välja vallatu tuhkru, kes tembutas nii kuis oskas. Tagasitee läks rutem nagu ikka kodu poole liikudes. Nüüd jään ootama laste muljeid reisist.

P.S. Sel nädalal oli mul 2 toredat õhtust telefonikõnet.
Carmen: Õpetaja, kui vanaks elab siil?
Ei osanud kohe vastata, hiljem läks teele sõnum vastusega - 5-6 aastat.

ärevil Jaanus: Õpetaja, sinu pilt oli meie postkastis! Ja veel on meil maja ees üks puu pikali ja 2 oravat jooksevad siin ringi.

No comments: