JÄLLE ÜKS NÄDAL LÄBI

Esmaspäeval sain pikapäevarühmas kingituseks enda portree koos vabandusega, et liiga noor tuli välja. Mulle see sobib! Maitsesime ka Adeele ema Soomest toodud õuna-kaneeli valget šokolaadi. Eelmisel nädalal pakkus Mardo üheks hommikusöögiks näkileibu. Mardo hoolitseb ka selle eest, et meil ikka kaunid kevadõied vaasis oleksid. Pärast üht õuevahetundi leidsin oma laualt vaasi oma lemmiklilledega, meelespeadega. Noppijad olid seekord tüdrukud, järgmisel päeval lisas Karel sinna kimbu nurmenukke. Nii armas!

Teisipäeval pidasime Adeele sünnipäeva.

Sünnipäeva teema oli terve nädal jutuks. Lugesime erinevaid jutte.

Valmistasime sünnipäevakutseid.

Kõige suurem oli kahtlemata Mardo oma. Esimese klassi nutikas Õie-Ellen vaatas kõik kutsed üle ja näitas mulle kõik kirjavead ette.

Reedel kujundasime peolaua algul paberil ja lõpuks päriselt. Juba neljapäeval otsustas loos, kes valmistab kooki, kes salatit. Mõlema rühma esindajad käisid nimekirjaga poes. Igaks juhuks kiikas õpetaja vahepeal ostukorvi ja õnneks. Eemaldada tuli kilo kuivi herneid ja asendada need konservhernestega, 2 pikka lavakurki asendasime 2 väikese kurgiga, ka odavama majoneesi leidsime. Lahke müüjatädi oli nõus meile kaaluma täpselt 7 kartulit. Koolis panime need koos porganditega keema. Carmen oli väga tragi köögis toimetaja.

Reedel kui inglise keele tund läbi sai, läkski tõsiseks toimetamiseks lahti. Kui salati tegijad hakkasid koorima oma kartuleid, kurke ja mune, siis koogi küpsetajatega läksime kooliaeda rabarbereid valima. Eriti osavate hakkijatena jäid silma Karel ja Renek. Marta oli kodust kaasa toonud vahva abivahendi hakkimiseks, seda tahtsid kõik proovida. Triinu perenaise oskused jäid ka silma, näha on, et köök pole sellele tüdrukule võõras koht. Koolitunni lõpuks sai kook ahju ja salat valmis. Nüüd tuli katta peolaud. Õppisime nõude lauale asetamist ja voltisime salvrätte. Arutasime, kuidas pakkuda naabrile toitu ja kuidas paluda soovitud rooga endale ulatada, mida teha salvrätiga. Olime nagu päris restoranis sünnipäeval kohe. Salat sai kõvasti kiita. Kook oleks tahtnud pärast ahjust võtmist veel jahtuda, aga kahjuks selleks aega polnud ja asusime kuuma koogiga maiustama.

Loodusõpetuses kolmapäeval õppisime vaheilmakaari. Ja seda oli muidugi parem looduse enda keskel teha.