VAATA PILTE

Gerda ema tehtud pilte reedesest reisist saad vaadata siit

EKSKURSIOON VIRUMAALE

MATKAPÄEV

28.mai

Matemaatikas oli täna viktoriin - küsimused olid ühe Pärnu kooli 1.kl olümpiaadi omad. Lahendasime õues. Oli viis meeskonda, igas üks poiss ja kaks tüdrukut. Nii sattus juhuslikult ja seda märkas Joonas. Valiti omale inspireeriv koht, mõnele meeldis päike, teised jälle pugesid varju.

Lõpptulemus näitab, et punkte kogunes kõige rohkem Carmenil, Jaanusel ja Martal.
Pärast sööki asusime teele.

Enne astusime veel läbi kooliaiast, sest kunstiõpetaja Saima tegeles seal põneva asjaga. Põletas laste savist voolitud töid. Selleks oli tal kaasas põnev prügikastist ehitatud ahi, milles kuumust 900 kraadi. Nägime ka juba valminud töid. Õpetaja Saima kutsus kunstihuvilisi Kehtna Kunstide Kooli astuma.

Uudishimu rahuldatud asusime teele. Kõndisime spordimajast mööda metsa, sealt edasi mööda sihti õunaaia poole. Teel uudistasime taimi. Näiteks tegime endale lilleõitest lillad pikad küüned, see mäng tuli õpetajale oma lapsepõlvest meelde. Loodetavasti jäi meelde lillenimi ojamõõl. Õunaaiast läbi kõndides jõudsime tuttava Viljandi maantee äärde. Juttu jätkus küllaga, oleks ainult kõrvu rohkem! Sellel teel sai meid kätte Hedvika ema koju jäänud toidukotiga. Üle sõidutee jõudes alustasime fantaasiamänguga. Kujutlesime ette, milline võis olla kunagi elu Valtu mõisas. Rohu seest leidsime veel müüridest jälgigi. Suured puud võiks vist nii mõndagi kõnelda minevikust. Täna aga ei olnud eriti mahti neid kuulama jääda, sest uued kutsed tulid tiigi poolt. Mõni sai lõpuks teada, mis koht see Mitsuka on. Vaatasime veetaimi, katsusime vett, kinnitasime keha, jooksime ja rullisime mäest alla. Valitses rõõmus meeleolu. Hääled läksid mõnikord ikka väga valjuks. Klassis ei taha teinekord kuidagi kuulda, mis sealt suust tuleb. Lõpuks läksime kiikuma. Suurele kiigele mahub ka terve suur pere korraga ära. Tagasiteel käisime raudtee ääres. Kõrv pandi vastu rööpaid, et teada saada, kas rong tuleb. Ei jõudnud ära oodata. Tagasiteel jätkus osadel veel jõudu joosta. Koolimaja lähenedes aga muutus samm mõnel töntsiks. Aga virisejaid ei olnud. Rõõmus meel säilis lõpuni. Õnneks vihma ei saanud. Tuult oli küll. Vaata üle ega puuki kaasa ei toonud!

27.mai

Täna käis meie klassi viis tublit sportlast - Sigrid, Andra, Jaanus, Joonas ja Karel - Kehtnas võistlustel. Kuulda oli, et Karel olla väga edukas olnud, ainult palliviskes oli temast keegi veel edukam olnud. Homme kuuleme täpsemalt.
Meie ülejäänutega olime matemaatika tunni arvutiklassis. Esmalt vaatasime üht geomeetriliste kujundite esitlust ekraanilt, siis täitsime arvutis testi ja lahendasime ristsõna geomeetriliste kujundite kohta. Martal ja Laural õnnestus test läbida 100%, ristsõna vajas rohkem pusimist. Kel aega üle, see parandas kopra lõhutud silda. Mängus tuli õige geomeetriline kujund augu ette sobitada. Ei olnud üldse väga lihtne, kujundeid tuli lisaks veel keerata õigesse asendisse. Seda mängu proovisime edasi katsetada ka arvutitunnis. Eriti kaugele jõudsid Adeele ja Hedvika. Lisaks lahendasime veel kevadist viktoriini Miksikesest. Parimateks taimede tundjateks osutusid Triinu, Hedvika ja Mardo. Matemaatika tööleht õnnestus veatult täita Carmenil, Hedvikal ja Andral. Eesti keeles lõpetasime täna oma õpikuga töö. Lugesime viimast luuletust ja lahendasime viktoriini. Renekile ja Laurale olid kõik lood meelde jäänud, sest nad kogusid maksimum punktisumma. Ka töövihiku harjutus vajas kiiret õpiku sõnastiku kasutamise oskust. Kiiremad lahendajad olid Laura, Mardo, Adeele, Carmen ja Hedvika. Väga oodati tänast raamatu müüki. Fuajees olid tuttavad müüjad, kellelt eelmiselgi kevadel mõni raamatu ostis. Täna oli ostjaid hulgi. Meie klassi arve tuli kokku 810 kr!!!

Marta ja Greete valisid raamatu Barbie sarjast, Adeele sai igatsetud mereröövli raamatu, Hedvika leidis omale raamatu ponist, Triinu valis 2 raamatut ( teise sai veel 2 kr odavamalt, sest rahakott sai tühjaks ), Laurale ja Martale meeldis raamat multifilmist tuttavatest tegelastest ja Mardo valis raamatu nõidadest. Kui teised tundi läksid, siis meie saime rahulikult letti uurida ja lahked müüjad pakkusid võimalust vaadata 3D raamatuid. Oli küll põnev!
Olen tõesti õnnelik, et meie lapsed raamatuid hinnata oskavad ja et vanemad selleks ka raha olid eraldanud. Müüjad ütlesid, et meie koolis osteti raamatuid rohkem kui kahel väikesel laadal nädalavahetusel kokku. Tore!
See pilt on tehtud meie kooliõues enne kui tädi Valve muruniidukiga aia äärde jõudis.Ühe kimbukese jõudsin veel päästa.
Postkontoris käidi täna nagu ikka. Seekord tuli aga mõni sealt tagasi kingitusega. Tädi Helle oli sõpradele üllatuse valmistanud. Varsti ( 1.juulil )peab ta oma väikese ja armsa asutuse ukse sulgema. Tüdrukud pakkusid küll, et kui asi raha taga on, siis nemad on nõus kõik asjad ära ostma, et tädi Helle ikka alles jääks. On ju temast saanud paljude laste hea sõber ja ärakuulaja, kellele oma rõõme ja tegemisi pajatatakse pärast koolitunde. Selline tugikeskuse moodi asutus kohe!
Ma loodan, et Adeele lubab teiega jagada reedel Raplas vastuvõtul käimise muljeid.
Ema viis meid koos Hedvikaga Maavalitsuse saali. Nendel lubati ka jääda. Kõigepealt oli flöödimängijate kontsert. Istusin seal suure poisi ja Helena Saksa vahel. Õnneks kingiti selline raamat minu lemmiksarjast „Minu esimene raamat“, mida ma ei olnud veel lugeda jõudnud – T.Toometi „Supersünnipäev“. Kohale oli kutsutud 152 last. Lõpuks sõime kommi ja küpsist ja puuvilju.

Tänud Adeele emale fotode eest!

TRENN ÕUES

Täna tegid tüdrukud trenni õues. Aina vaata ja imesta, mida nad suudavad. Kui okkad väga torkima hakkasid, siis toodi klassist tekid. Äkki ilmus võimlejate sekka vallatu suur koer. Õpetaja meelitustele ta ei allunud üldse, ainult Mardo suutis ta aiast välja meelitada. Seal tundis üks Kumma küla elanik koera ära ja kutsus kodu poole kaasa. Kas ta koju jõudis, ei tea, aga meie trenn sai jätkuda.

25.mai

Viimasel nädalal saab teha neid töid, mille jaoks muidu võib-olla alati aega ei jätku. Täna tegime kuulamisülesannet paarides, üks küsis ja kirjeldas ning teine selle järgi värvis-joonistas. Pärast vastupidi. Selgus, et väga hästi toimis koostöö Triinul, Aigil ja Mardol, Laural ja Andral, Carmenil ja Sigridil. Nende tööd tulid täpselt ühtmoodi välja. Lugesime kuulutusi, kus pakutakse kassi või koera sõbraks. Nende põhjal tuli täita lugemisharjutus. Ei eksinud keegi, kõik said kiita. Eelmisel tunnil said väga hästi hakkama küsimuste koostamisega ja vastuste leidmisega Hedvika, Aigi, Andra, Jaanus ja Laura. Siis olid jutud loomaaia loomadest. Loomaaeda meisterdasime täna kunstitunnis veel. Seekord kleepisime loomi oma kujundatud loomaaeda. Töö käis kolmes rühmas. Homme jätkub. Õhinat oli parasjagu. Projekteeriti hoolega, mõne asja üle tuli isegi vaielda, et parim lahendus paberile saaks. Marta oli kaasa toonud toreda albumi Tallinna loomaaia elanikest, õpetaja sirvis seda kui töö käis ja luges sealt ette huvitavaid fakte. Kes on elevandikarja juhiks?

Kehalisest tulles tundus kõigile ilm väga soe ja sooviti juturaamatuid õues lugeda, aga kooliõues polnudki nii väga soe. Külm tuul lehitses hoolega raamatuid ja pagesime peagi klassi varju. Matemaatikas tuletasime meelde geomeetrilisi kujundeid. Arvutiklassis ekraanil kordasime neid ühiselt ja pärast nokitses igaüks ise. Selgus, et kõige "kõige kõvemad käpad" olid Adeele , Jaanus ja Joonas. Joonas stabiilselt teine, Jaanus ja Adeele jagasid esimest ja kolmandat kohta sõbralikult nii, et kord üks essa ja teine kolmas, siis vastupidi. Lõpetati ka oma töölehed rahast, kus tuli kroone ja sente kokku lugeda, jagada, korrutada. Raha oskavad meil eriti hästi lugeda Carmen ja Adeele. Mõni peab aga rahaga ringikäimist veel kõvasti harjutama, sest kui nii palju vigu peaks päriselus ette tulema, siis võib küll peagi pankrott ähvardada.
Tänan päevaraamatu kohusetundliku täitmise eest Sigridit, Andrat, Martat, Mardot, Aigit, Hedvikat ja Renekit. Võtsime plaani neljapäeval matkale minna. Ilmajaam lubab kena sooja ilma.

LOOMAAED

Möödunud nädalast

Möödunud nädala peamiseks teemaks olid loomad. Eesti keele tundides tegelesime peamiselt loomaaialoomadega. Lugesime katkendeid raamatutest "Kessu ja Tripp" ning "Pätu". Mõlemas oli muidugi juttu loomaaiast. Harjutasime plaani järgi liikumist loomaaias ja linnas. Lisaks õpiku ülesannetele uurisime Tallinna loomaaia plaani interneti vahendusel ja tutvusime sealse kollektsiooniga. Kõik lubasid suvel oma pered sinna viia. Elevust pakkus veebikaamerast leopardipere tegemisi jälgida ning piltidelt loomaaias sellel aastal sündinud loomabeebide pilte uurida. Kuulamisülesanne andis uusi teadmisi 4 loomaaia elaniku kohta. Kiita said Hedvika, Joonas, Karel, Adeele, Jaanus, Carmen. Lugesime veel lõbusaid luuletusi loomaaia elanikest ja kuulasime intervjuusid loomaaia töötajatega. Need rääkisid loomade kiindumisest oma hooldajatesse. Mõtlesime ise nimesid välja loomadele ja väikese teabeteksti põhjal loomast koostasime küsimusi kaaslastele ja otsisime neile vastuseid. Lugemisharjutuse eest teenisid kiitused Greete, Marta, Renek, Aigi, Adeele, Jaanus, Carmen, Laura. Juturaamat on usinalt edenenud Hedvikal, Sigridil, Joonasel, Triinul, Renekil. Peast lugesid luuletust väga ilmekalt ja ladusalt Marta, Aigi, Adeele, Carmen. Väga head lugejad sel nädalal olid Joonas, Aigi. Ladumine läks väga hästi Karelil, Triinul, Aigil, Adeelel, Jaanusel, Laural. Rõõmu teevad Aigi vihikud ilusa käekirjaga. Kunstitundides valmis nädala lõpuks meie oma loomaaed.









Igaüks valis omale looma välja ja voolis selle plastiliinist. Lõpuks joonistas talle puuri koos vajalike tingimustega. Kõik meid hämmastas sel nädalal Renek oma suurte teadmistega erinevatest loomadest. Loodusõpetuses olid vaatluse all aga endiselt koduloomad. Lahendasime ristsõna ja mõistatusi, täitsime töölehte, mängisime arvutimänge, kuulasime muinasjuttu. Ristsõnaga said väga hästi hakkama Greete, Marta, Hedvika, Joonas, Triinu, Aigi, Adeele, Carmen, Laura. Matemaatikas külastasime arvutiklassi kahel korral. Kordamisülesanded läksid väga hästi Andral, Jaanusel, Hedvikal. Teisel korral tegelesime rahaülesannetega. Erakordselt hästi tunneb rahatähti meil Joonas. Talle ei valmistanud mingit raskust nimetada kõiki rahatähtedel olevaid inimesi. Kuna töövihik on peaaegu läbi, siis oli aega mängida lemmikmänge. Harjutasime visalt ka kirjalikku arvutamist. Peast arvutamises paistsid silma Jaanus, Carmen, Andra, Karel, Hedvika. Inimeseõpetuses "rändasime" jätkuvalt mööda Eestimaad. Arutasime, milliseid toredaid kohti on Eestimaal ja joonistasime neid kaardile. Paljud võtsid plaani, et tuleks ära käis Haapsalus valge daamiga kohtumas. Tehti ettepanek, et võiksime klassiga minna Viljandi rippsillale ja Türi raadiomuuseumi. Adeele esindas meie kooli taas maakonna mälumängul. Seal olevat kasu olnud inimeseõpetuses just räägitust. Oldi edukad. Jäädi jagama 8.-9. kohta, võistkondi oli üle 20. Adeele oli ka kutsutud nädala lõpus maakonna ainetundjate vastuvõtule. Spordipäev läks kenasti korda, sest kõik olid terved. Triinu ja Mardo kaunistasid meie klassi kaunite kevadlilledega. Leelo Tungal tervitas kõiki meie klassi lapsi ja meenutas veel kord toredat kohtumist meie koolis. Oli väga südantsoojendav kiri. Võimlejad pidasid koos vanematega hooaja lõpupidu. Oli tore nädal, aga üks halb tegu tumestas kahjuks viimast päeva.

SPORDIPÄEV

Ilm soosis noori sportlasi. 3 esimese klassi peale ei olnud ühtegi vabastatut! Esimeseks alaks oli 60 m jooks. Edasi läksid tüdrukud kaugust hüppama ja poisid palli viskama. Hiljem toimus vahetus. Pildid on enamuses kaugushüppest, sest olin seal kohtunikuks ja palli viskajate juurde ei jõudnud. Kaugushüppes peame tunnistama esimese klassi tüdrukute kõva edumaad. Palliviskes oli meie Andra edukas. Täpsed tulemused saame homme teada. Jaanus pidi võistlema vanemate poistega, sest tal sünniaasta 1999.

MÕISTA, MÕISTA - KUS ON TEINE KLASS!

õige vastus: läksid spordipäevale

MINU VANAEMA

Minu vanaemale meeldib teha tööd ja olla õues. Ta ei oska sõita autoga. Tal ei ole veel hallid juuksed. Minu vanaema mängib klubi juures pilli ja laulab. Ta on minu isa ema. Ta ei vaata päeval telekat, vaid vaatab õhtul, sest siis hakkavad uudised. Minu vanaema teeb väga head kartuli ja kastet ning pannkooke. Minu vanaema on väga hea.
Minu vanaema nimi on Õie. Tal on mees Jüri. Tal on kaks last ja neli lapselast ja üks pool-lapselaps. Tal on loomad – lehm, 2 hane, palju kanu, kukk, koerad ja kassid. Vanaema juuksed on hallid. Tal on üks jalg pikem ja teni lühem. Vanaema vaatab palju telekat. Talle meeldivad üllatused. Varem töötas ta kaalumajas.
Minu vanaema nimi on Sirje. Ta elab Lokuta külas. Vanaema käib AS Reys tööl. Ta on mu ema ema. Mu vanaemal on lokkis juuksed. Ta on paksuke. Vanaema on mu vanaisaga abielus. Tal on 7 last. Vanaema loomad on kass ja koer. Vanaema pahandab kui me õega mööblil hüppame. Vanaema sööb vähe magusat. Me teeme vanaema meele rõõmsaks kui koristame ta toa ära. Mu vanaema tervis on hea. Tal pole autot.
Minu vanaema nimi on Aime. Ta elab Raplas korteris. Talle meeldib taimi kasvatada, sest tal on “rohelised näpud”. Tal hakkavad kõik taimed kasvama. Tal on suur aed. Kui ma talle külla lähen ja me koos poodi läheme, siis ostab ta peaaegu kogu aeg kommi. Minu vanaema töötab lasteaias söögitoojana. Tema töökoht värviti kollakaks. Minu vanaemal on 2 last ja 4 lapselast. Vanaema loeb mõni kord muinasjuttu.
Minu vanaema elab Inglistel. Ta nimi on Silva. Minu vanaemale meeldib ristsõnu teha. Ükskord rääkis ema või isa mulle, kuidas vanaema sai omale koera. Tuli üks mees ja pakkus koera hoida, aga siis ta ei tulnudki tagasi ja see koer jäigi vanaema juurde. Minu vanaema vaatab vene kanaleid. Talle meeldivad minu asjad. Tema lemmiklilled on nartsissid.
Minu vanaema nimi on Olga. Ta elab Raplas. Tal on 6 last ja 6 lapselast ja 9 looma. Ta on ilus. Tal on värvilised juuksed. Ta on keskmist kasvu. Tal on tugev tervis. Ta on vaikne. Teda ei pahanda mitte miski. Talle meeldib magada ja poes käia. Ta koristab iga päev. Ta lahendab kõik mõistatused ära. Ta vaatab palju telekat. Tal on suur aed, sest tal on “rohelised näpud”. Vanaema ametid on õmbleja ja õpetaja.
Minu vanaema on ilus. Ta oskab hästi süüa teha. Talle ei meeldi kui me söögilauas matsutame. Talle meeldib aiatööd teha. Tal on väga palju lilli ja üks loom. Minule meeldib vanaemaga batuudi peal hüpata. Ta käib Konsumis tööl. Ta oskab autoga sõita. Kingin talle enda tehtud asju. Ta annab mulle 100 kr.
Minu vanaema nimi on Rita. Tal on olemas ka mees Kalle. Tal on 3 last – Kristi, Kairi ja Veikko. Tal on ka 3 lapselast – Carmen, Carmo ja Mirtel. Vanaema elab Eidaperes Pargi 1. Tal on suur aed. Mulle meeldib tema aias lilli kasta. Talle meeldib vaadata telkut ja meiega batuudil hüpata. Ta on töötanud poes, aga nüüd töötab ta Glaskekis.
Minu vanaema elab Raplas. Tema maja lähedal on mets ja seal saab sügisel seenel käia. Ta elab koos tädi Ritaga. Kõigi tema laste nimed algavad r-tähega, nt Rein, Rita, Raivo, Raul, Rivo, Riho. Ta teeb igal argipäeval isale süüa. Tal on kas looma – kass ja koer. Veel on tal sõstrapõõsad. Ta vaatab hommikuti seebikaid. Tal on hallid juuksed. Kui ma vanaema juures käin, saan ma kogu aeg kommi.
Minu vanaema nimi on Elle. Ta elab samas kodus kus mina. Ta on lühike. Talle meeldib kududa ja ristsõnu teha. Tal on hästi palju taimi. Tema lemmiklill on meelespea. Vanaema vaatab vähe telekat. Tema lemmiksaated on Kodus ja võõrsil ning Kirgede torm. Ta teeb iga päev nii head sööki. Ta annab ka kutsudele süüa. Minu vanaema on vibuga lasknud. Ta räägib hästi palju vanast ajast.
Minu vanaema nimi on Ebbe. Tal on lühikesed heledad juuksed. Vanaemal on “rohelised sõrmed”. Igal aastal kasvavad tal ilusad lilled, tikrid ja maasikad. Minu vanaemal on kolm last ja 2 lapselast. Vanaema kais varem öösiti tööl. Ta vaatab koos minuga telekast Kirgede tormi ja Võta või jäta. Vanaema oskab hästi kududa nii kangastelgedel kui ka niisama. Ta õpetas mind kuduma ja heegeldama. Vanaemal on palju küülikuid ja kanu ning koer ja kass. Vanaema oskab hästi süüa teha, aga kõige paremini tulevad tal välja kartul, kaste ja liha. Iga kord kui vanaema mulle punupatsi teeb, tuleb see tal viltu. Kui mul sünnipäev või muu pidu on, siis peame seda vanaema juures.
Mu vanaema nimi on Sirje. Ta elab Valtus. Ta käib peaaegu kogu aeg tööl. Ta töötab riidepoes. Talle meeldib rannas olla ja seebikaid vaadata. Vahest ta koob. Ta loeb kogu aeg raamatuid. Vanaemale meeldib aiamaal käia. Ta šašlõkib liha. Ta käib kogu aeg poes. Tal on kass ja koer. Ma käin kogu aeg vanaema juures, tal on palju magusaid komme. Me käime tihti vanaemaga ujumas. Vanaema koristab kogu aeg kodus. Ta teeb mannaputru, kartulit ja lihakastet. Veel teeb ta õunakooki, tatraputru ja makarone. Ta on mulle kudumist ja inglise ning vene keelt õpetanud. Vanaema annab vahest 50 kr. Tema sõbranna nimi on Kersti. Vanaema on nii armas, ta on maailma kõige armsam. Ma armastan oma vanaema nii väga.
Minu vanaemad on Ulvi ja Mai. Mail on prillid ja hallid juuksed. Ulvil prille pole. Ta tahab palju pappi, sest unistab sellest. Mõlemal on head koogid ja toidud. Nad teevad laupäeval ja pühapäeval kooki. Mai on pensionil, aga Ulvi on bensiinijaamas tööl. Nendele meeldib puhata. Kui vanaema külla tuleb, siis toob ta alati magusat. Eile tõi ta küpsist.

TOONEKURED

Tagasivaade nädalale

Sel nädalal keskendusime vanaemadele. Lugesime neist luuletusi. Rääkisime moodsast ja klassikalisest vanaemast. Arutasime, mis on vanaema aias, rohukapis, milline on tema lapitekk, mis loomad tema juures elavad ja muidugi ka firmaroogadest. Näidendi lugemine vanaemast läks väga-väga hästi. Suurepärased osad tegid Karel ja Joonas. Publik naeris silmad märjad. Ka mina ei mäleta, mil ma viimati oleks nii südamest naerda saanud. Nautisime katkendit raamatust "Vanaema õunapuu otsas". Triinu oli siin agar selgituste jagaja, sest tal see raamat parasjagu pooleli. Väga meeldisid ka Tiia Toometi kirjutatud lood vana aja vanaemadest. Need lood olid isegi veidi hirmsad. Adeele laenutas raamatu nädalavahetuseks koju kaasa. Tema naudib alati ettelugemist täiel rinnal. Ka selle nädala kirjatööd olid samal teemal, ikka vanaemast. Vihikutesse kirjutati lauseid, mis rõõmustaks vanaema.

Sa oled tore. Sa oled hea kokk. Sa oskad hästi kududa. Sa tead palju asju.

Sina oled minu kallis, kallis vanaema. Sa oled maailma parim vanaema. Sa oled kõige, kõige parem.

Sa oled maailma parim vanaema. Sa oskad väga, väga hästi süüa teha. Väga tore, et sa elad Valtus ja ma saan sul tihti külas käia. Sinu juures peame tüdrukutega kõik sünnipäevad ja peod.

Tere, kallis vanaema! Tahaks tihedamini sinu juures olla. Sa oled maailma parim vanaema.

Sa teed nii häid toite, et tahaks iga päev sinu juurde tulla. Sa oled kõige parem vanaema maailmas. Mulle meeldib su süles olla. Mulle meeldivad su koogid.

Koristan kõik sinu eest. Ma loen sulle muinasjuttu. Ma kastan su lilli. Ma teen sulle süüa. Ma teen kõik tööd sinu eest ära.

Sul on väga ilus soeng. Mitu lille sul peenral õitseb? Armas vanaema, ma teen sulle kohvi!

Kallis vanaema, sa teed mulle nii ilusaid kingitusi. Sina oled mulle kallis vanaema. Sa räägid mulle nii palju jutte.

Sa oled maailma parim vanaema. Sa oled parim kokk. Sa oled heasüdamlik.

Sa oled parim vanaema! Sa oskad kõiki töid. Ma aitan sind.

Mis lilled sul on? Sa oled mu kõige parem vanaema. Sa teed nii häid toite.

Sa oled hea vanaema. Tere, kallis vanaema! Teie kodu on väga ilus. Ma saadaks sulle iga päev kirja.

Sa oled hea ja lahke. Ma aitan sind alati, kallis vanaema. Sa oskad nii hästi kududa. Ma armastan sind, vanaema!

Tahaks loota, et need ilusad ja armsad mõtted ka päriselt vanaemade kõrvu jõuaks! Mina kiidan ilusa kirjatöö eest Sigridit, Aigit, Joonast, Adeelet, Laurat. Aigile veel kiitus kaunite kirjatehnika harjutuste eest. Sinu vihikuid on alati rõõm vaadata. Valmisid veel jutud vanaemadest. Nende esitlemine tuleb veidi hiljem. Aga on mida oodata. Karel oli seegi kord hoos ja ei saanud kohe kuidagi pidama, teised aina imestasid, et kuidas tal küll nii palju mõtteid on. Ka Adeele pidi veel vahetunnist lisa võtma, et kõik soovitud mõtted paberile jõuaksid. Joonas kirjutas mõlemast vanaemast, sest ta ei suutnud otsustada kumbast kirjutada.
Matemaatikas lahendasime sel nädalal palju kordamisülesandeid. Hakkab ju kooliaasta läbi saama. Rühmatööd tegime teisipäeval vahelduseks suurtele paberitele. Nutikamateks osutusid Triinu, Mardo ja Aigi.

Õppisime kirjalikult lahutama. Bingo mängus oli sel nädalal õnne Adeelel, Laural, Jaanusel ja Carmenil. Nuputamises paistsid silma Triinu, Adeele, Karel, Carmen. Raha ülesanded läksid väga edukalt Carmenil ja Jaanusel. Tragid peast arvutajad olid Marta, Renek, Karel, Jaanus, Carmen.

Loodusõpetuses tegelesime koduloomadega. Triinu tõi kodust kaasa toreda raamatu koduloomadest. Sellega olid kaasas loomad ja talu. Mängiti hoolega.

Kehalises tekitas elevust orienteerumismäng. Võidukas paar oli Jaanus ja Sigrid. Nemad jõudsid kõige varem koolimajja tagasi. Kiita said veel Marta, Greete, Joonas, Karel, Renek, Carmen, Laura. Muusikatunnist tulles näitas Joonas uhkelt kahte saadud kiitust. Rõõmustasin koos temaga. Sama uhke pilt oli Adeele päevikus. Greete, Sigrid, Marta said kiita rütmitöös. Renek astmenimedega laulmises. Kunstitunnis valmisid rebimistehnikas pildid kurgedest. See töö vajas kannatust. Carmen paistis silma erilise kannatlikkusega. Kõik pildid said lõpuks toredad. Eriti paistsid silma Aigi ja Triinu tööd.

Lõpuks veel pildid neljapäevastest vahetundidest. Oli selline rahulik päev, kus leiti endale meelepärane tegevus ja ei pidanudki koridoris lihtsalt tormama. Mängiti hoopis kaarte, arvutimänge, värviti, ...

Selle nädala hitt oli kahtlemata klubi kiik. Õpetaja luges küll minejatele sõnad peale, aga vaatamata sellele juhtus ikka õnnetus Kadriga. Soovime talle kiiret paranemist!