28.mai

Matemaatikas oli täna viktoriin - küsimused olid ühe Pärnu kooli 1.kl olümpiaadi omad. Lahendasime õues. Oli viis meeskonda, igas üks poiss ja kaks tüdrukut. Nii sattus juhuslikult ja seda märkas Joonas. Valiti omale inspireeriv koht, mõnele meeldis päike, teised jälle pugesid varju.

Lõpptulemus näitab, et punkte kogunes kõige rohkem Carmenil, Jaanusel ja Martal.
Pärast sööki asusime teele.

Enne astusime veel läbi kooliaiast, sest kunstiõpetaja Saima tegeles seal põneva asjaga. Põletas laste savist voolitud töid. Selleks oli tal kaasas põnev prügikastist ehitatud ahi, milles kuumust 900 kraadi. Nägime ka juba valminud töid. Õpetaja Saima kutsus kunstihuvilisi Kehtna Kunstide Kooli astuma.

Uudishimu rahuldatud asusime teele. Kõndisime spordimajast mööda metsa, sealt edasi mööda sihti õunaaia poole. Teel uudistasime taimi. Näiteks tegime endale lilleõitest lillad pikad küüned, see mäng tuli õpetajale oma lapsepõlvest meelde. Loodetavasti jäi meelde lillenimi ojamõõl. Õunaaiast läbi kõndides jõudsime tuttava Viljandi maantee äärde. Juttu jätkus küllaga, oleks ainult kõrvu rohkem! Sellel teel sai meid kätte Hedvika ema koju jäänud toidukotiga. Üle sõidutee jõudes alustasime fantaasiamänguga. Kujutlesime ette, milline võis olla kunagi elu Valtu mõisas. Rohu seest leidsime veel müüridest jälgigi. Suured puud võiks vist nii mõndagi kõnelda minevikust. Täna aga ei olnud eriti mahti neid kuulama jääda, sest uued kutsed tulid tiigi poolt. Mõni sai lõpuks teada, mis koht see Mitsuka on. Vaatasime veetaimi, katsusime vett, kinnitasime keha, jooksime ja rullisime mäest alla. Valitses rõõmus meeleolu. Hääled läksid mõnikord ikka väga valjuks. Klassis ei taha teinekord kuidagi kuulda, mis sealt suust tuleb. Lõpuks läksime kiikuma. Suurele kiigele mahub ka terve suur pere korraga ära. Tagasiteel käisime raudtee ääres. Kõrv pandi vastu rööpaid, et teada saada, kas rong tuleb. Ei jõudnud ära oodata. Tagasiteel jätkus osadel veel jõudu joosta. Koolimaja lähenedes aga muutus samm mõnel töntsiks. Aga virisejaid ei olnud. Rõõmus meel säilis lõpuni. Õnneks vihma ei saanud. Tuult oli küll. Vaata üle ega puuki kaasa ei toonud!