29.APRILL

Täna oli juba täitsa suvi väljas. Olevat olnud soojarekord. Kõik on terved ja koolis.

Eesti keele tunni alguses andis õpetaja vihjeid erinevate lasteraamatute tegelaste kohta. Meie proovisime neid ära arvata ja kirjutasime nende nimesid. Alguses oli kõigil hästi meeles, et nimed algavad suure algustähega, aga lõpupoole kippus see mõnel meelest minema. Kõige raskem oli ära tunda Kunksmoori. Lõpuks õnnestus see ainsana Renekil. Imestama pani, et mõni ei tundnud Sipsikut ära. Vaatasime õpetaja kaasa toodud muinasjuttude raamatuid. Mõni oli nii läbi loetud, et kaaned kippusid küljest kukkuma. Õppisime, et raamatute pealkiri pannakse jutumärkide vahele. Eriti suur raamatute huviline paistis olevat Greete.

Lõpetasime oma P-tähe kirjalehed. Siingi oli virnas mitu raamatut - "Pätu", "Peetrike" ja "Punamütsike". Mõni jõudis juba ka B-tähti kirjutama hakata. Lugemine tuli täna väga hästi välja. Muinasjutt kitsetalledest meeldis vist, sest kõigil lugejatel läks väga hästi. Hinde "5" teenisid välja Greete, Marta, Sigrid, Andra, Joonas, Adeele. Kõige ilmekamalt esinesid Mardo ja Renek. Lisaks kenale lugemisele jutustasid muinasjutu kenasti lõpuni Mirjam ja Hedvika. Marta oli kodust kaasa toonud oma muinasjutu raamatu. Vaatasime selle illustratsioone.
Matemaatikas mängisime täna Bingot, sest neljapäev on ju vaba päev. Õnnelikud võitjad olid Mirjam, Marta ja Greete. Mängisime uuesti eile õpitud äraarvamismängu. Selles peab olema hästi tähelepanelik kuulaja ja saadud vihjetest järeldusi tegema. Siin oli kõige edukam Joonas. Tema teenis 3 kommi ehk ei eksinud kordagi. Asusime mõõtmisülesannete juurde. Mõõtsime oma joonlauaga sentimeetreid ja klassi joonlauaga meetreid. Saime teada, et meetris on täpselt 100 cm.
Loodusõpetuseks läksime õue. Panime teki murule maha, sellest sai "tool". "Laudadeks" tõime klassist oma toolid. Tekkis selline ümmargune
"klass". Asusime õppima. Mõni oli hädas päikesega, mis silma kippus paistma. Arutasime, miks erinevaid taimi kasvatatakse. Täitsime selle kohta töövihikus tabeli. Kui töölehed laiali jaotatud ja selgitused kuulatud, siis võis oma tooliga kolida meeldivasse kohta. Mõni puges varju.

Osad jõudsid ka kevadlilledele nimesid sobitada. Selleks oli õpetaja magnettahvli õue tirinud. Tuul viis ühe sedeli lillenimega lendu ja kadunuks ta jäigi. Koduse kellade töö eest töövihikus saab kiita Carmenit, Renekit, Andrat, Martat, Mardot, Sigridit ja Hedvikat. Kahjuks oli aga mitu poolikut tööd ja ka täiesti tegemata töid. Tunnis olid väga hoolikalt lillede nimesid kirjutanud Sigrid, Hedvika, Andra, Jaanus.
Kehalise tunnis oli täna väga palav. Hüpati kaugust.
Õhtul oli klubis näitemänge vaatamas päris palju meie klassi õpilasi. Mardo ja Laura hoidsid pöialt oma vendadele, Greete onu Kerdile, Andra õele. Valiti selle aasta Teatri-Mann ja Teatri-Tõnn. Nendeks said Merit 7.klassist ja Martin 2.klassist. Lõpuks söödi ühiselt torti.

JÜRIPÄEVAJOOKS

28.APRILL

Oli kaunis nädalavahetus. Ilm oli uskumatult soe. Tundub, et eriti populaarne oli meie klassi rahval grillimine, batuudil hüppamine ja rattasõit. Poisid olla ratastega "Polkut ja pätti" mänginud, mängiti ka ukakat. Joonas paistab, et on juba rohkem Kaerepere kui Kehtna poiss. Sigrid käis sõbra juures mängimas, korjas palju lilli. Laura ja Greete mängisid liivakastis. Greete sai omale Jääaja nukud. Marta sai terve päeva külalistega mängida. Karel käis reedel korvpalli võistlustel, tagasi tuldi taas esikohaga. 1.mail pidavat olema uus mäng Rakveres. Hoiame pöialt! Mirjam on meil ujumislembene, seekord ujus ta Valtu ujulas. Andra käis tädile kingitust ostmas. Osteti LEHM! Adeele isa viis nad õega loodusmuuseumi, sest siis kui meie klassiga seal käisime, oli ta kahjuks haige. Adeele arvas küll, et klassiga oleks lõbusam olnud, aga saime siiski muljeid vahetada. Nad käisid veel Energiakeskuses. Triinu ja Carmen jagasid muljeid võimlemispeolt. Tänud Laurale, kes oma Lotte nukku lahkelt Carmenile laenas. Mardol oli aga olnud veidi nukker nädalavahetus, sest tuli kutsikaga käia loomaarsti juures. Kutsikas oli nõelata saanud ja nina oli täitsa paistes. Loodame, et ta paraneb kiiresti. Aga lõbus lugu oli Mardol ka - leidis liivakastist särgi! Peaks ka hoolega liivakaste uurima hakkama, äkki õnnestub samuti garderoobi uuendada!

Tänud Reneki emale, kes meie kleepsuvarusid taas täiendas.

Õpetajal oli ka üks kummaline uudis. Nädalavahetusel on hiired taas meie plastiliiniga maiustamas käinud. Joonase, Reneki, Adeele ja Carmeni tööd olid eriti maitsvad. Neist jäi siis niipalju järele kui pildil näha. Poistele tegi see nalja, aga Adeele oli päris õnnetu. Mõned tööd vajasid veel veidi remonti.

Täna jätkasime muinasjutu teemal. Õpetaja luges luuletuse ette muinasjututaadist. Arutlesime, mis pilte silma ette tekkis seda kuulates. Mirjamil oli, millest rääkida. Iga pingirida sai ümbriku, milles ühe muinasjutu tegelase nimetähed. Need õnnestus kõige kiiremini kokku saada I real.

Üsna väikese vahega saadi kokku Okasroosike ja Punamütsike. Poistel valmistas aga tõsist peavalu Tuhkatriinu nimi. Tüdrukud tulid appi.
Lugesime tuttavat muinasjuttu "Hunt ja seitse kitsetalle". Proovisime moonutada oma häält vastavalt tegelasele. Õpetaja luges ette ühe targa mehe sõnad - "Emakeel on ilus nagu muinasjutt". Saime teada suurte inimeste muinasjutust, et eesti keel olla ülemaailmsel keelte iludusvõistlusel itaalia keele järgi saanud II koha. Võistles lause "Sõida tasa üle silla". Täishäälikud panevad meie keele kaunilt kõlama. Seepärast tegelesimegi täishäälikute harjutustega vihikus. Kaks harjutust tegime ühiselt, ühega proovis igaüks ise hakkama saada. Ei tohtinud ka unustada reegleid suure algustähe kohta. Kiitus Karelile, Laurale, Carmenile, Martale, Triinule ja Andrale. Kahjuks ei saa jagada kiitusi aga viimaste kirjalehtede eest. T- ja F-tähed oleks võinud olla korralikumad, palju oli lohakusvigu. Ega vist eriti ei pingutatud? Peaasi, et oleks tehtud. Loodetavasti tulevad täna alustatud P-tähtede lehed kaunimad.
Matemaatikas pidasime täna maha ühe arvutamisvõistluse. Ikka nii, et kapteniks saavad need, kes eelmisel korral võidukad olid. Seekord õnnestus võita Joonase rühmal. Selles olid veel Karel, Renek, Marta ja Mardo. Kõige rohkem punkte kogunes täna Joonasel. Väga tublid arvutajad olid veel Andra, Jaanus ja Laura. Õppisime selgeks ka uue äraarvamismängu JAH/EI. See meenutas paljudele kohe Jõekalda saadet. Saadud vihjete järgi tuli ära arvata arv. Väga ruttu saadi asjale pihta ja esimesed võitjad olid Carmen, Triinu ja Laura. Tuletasime meelde järgarve. Liitsime-lahutasime täiskümneid ja kahekohalisele arvule ühekohalist. Vetaud tööd olid Laural, Joonasel, Adeelel, Mirjamil ja Karelil. Kiitus ka Carmenile, Triinule, Jaanusele, Andrale, Martale.
Kehalise tunni asemel olime arvutiklassis. Internet küll algul jupsis, aga direktori abiga sai kõik jälle korda. Kordamööda käisime arvutite taga mängimas mängu "Purusta munad". Teised samal ajal täitsid töövihikuid ja kirjutasid tähti. Muna läks puruks siis, kui valiti õige vastus. Kõik ei saanud vist hästi aru, kuidas puuduvat arvu leida, sest muidu poleks ikka 20 viga tulnud! Kõige osavamaks osutus Jaanus, sest ta ei eksinud kumbagis mängus. Liitmises olid osavaimad Triinu, Adeele ja Marta. Nendelgi polnud vigu. Kõige kiiremad olid Adeele, Carmen, Marta, Mirjam, Laura. Lahutamine nii ladusalt ei läinud. Peale Jaanuse ei saanud veatut tulemust keegi. Parimad tulemused olid Adeelel, Laural, Carmenil. Poistest sai päris kenasti hakkama Mardo. Eks hätta kippusid jääma need, kes näppudel arvutavad, sest sekundid ju aina lendavad näppude lugemise ajal.
Muusikatunnis olid väga tublid lauljad Jaanus, Andra, Greete ja Renek. Mõni tubli laulja jäi sõnadega hätta. Õnnitleti ka muusikaõpetajat sünnipäeva puhul.

KALEVI VÕIMLEMISFESTIVAL

ÜLASED

VÕIMLEJAD TULID FESTIVALILT HÕBEPLAATIDEGA!

KÕIK OLID VÄGA TUBLID!

KEVADÕIED

TÄDI ILME ÕPETAB

LOODUSÕPETUSE TUND

24.APRILL

25.APRILL

Võrratu ilm. Esimese tunni peame koolimajas vastu, siis põgeneme õue.
Eesti keeles lahendame mõistatusi metsloomadest, harjutame kirjutama nende nimesid. Õpime selgeks kirjatähe T. Nüüd saame kirja panna mitmeid Eesti linnade nimesid. Jutustame muinasjuttu kolmest põrsakesest. Sigrid on väga põhjalik. Renek on kodust kaasa toonud oma raamatu. Tublid jutustajad on veel Triinu, Jaanus, Karel.
Loodusõpetuses on teemaks taimede kasvatamine. Vaatame töövihikust pildiseeriat kõrvitsa kasvatamise kohta. Nüüd on aga kõige õigem seda oma silmaga kaema minna. Paneme riidesse ja läheme aiandisse. Kaasa kutsume koolitädi Ilme. Tema on seal üle 25 a tööd teinud. Lahke pererahvas eesotsas tädi Ehaga näitavad kasvuhooneid. Kõige uhkemad on praegu võõrasemade taimed. Neid leidub igat värvi. Näeme ka päris-päris tillukesi lillelapsi. Kohtume Adeele vanaemaga ja Hedvika tunneb ka ühe onu ära. Isegi teisele korrusele saame ronida. Poistele tundub, et meeldivad lilletaimedest rohkem liikuvad lauad. Kaasa võtame 2 ämbritäit mulda. Nüüd saame sama tööd ise proovida. Koolimaja õuel täidame oma lillepotid mullaga. Selle töö jaoks on ka omad reeglid, ei ole sugugi ükskõik, kuidas seda teha. Tädi Ilme näitab ja õpetab, aitab ja abistab. Ka kastmisel on omad nipid. Lõpuks jagab õpetaja välja tomatiseemned. Need on nii tillukesed, et osad on enne potti jõudmist jõudnud juba peost ära kaduda. Igasse potti saab 3-5 seemet. Head soovid mõttes kaasa ja jääme lootma, et külv õnnestus.
Ilm läheb aina soojemaks. Jätkame õues. Toome siia oma toolid ja asume plastiliinist kevadõisi meisterdama lainepapile. Need, kes valisid kollase tausta, teevad sinililli, sinisele taustale tulevad lumikellukesed. Lõpuks saab valmis "lapitekk".
Nüüd tuleb küll korraks tuppa minna, sest sööki õue ei serveerita. Pärast aga kohe jälle õue tagasi. Võtame kaasa paksust paberist joonistusalused ( tänud Kareli emale ) ja söepliiatsid. Haide puukooli lähedal metsatukas seame end sisse ülaseid joonistama. Sellel lillel on hästi keeruline leht. Püüame seda paberile saada. Näpud lähevad aina mustemaks, mingil imelikul kombel ka mõned nina- ja lõuaotsad. Kellel pilt valmis, see kaob puude alla lilli noppima. Carmeni arvates on tal täitsa pruudikimp.
Mida soojemaks ilmad lähevad seda keerulisemaks lähevad lood riietumisega. Klassis tahetakse istuda paksude fliiside ja kampsunitega, aga õue läheks lühikese varrukaga. Aga riidekapid said täna küll uue, viisakama näo. Peale tunde oodati kino algust, toas mängiti arvutimänge, õues peitust ja ukakat. Pühapäeval lähevad võimlemispeole Carmen, Triinu ja Hedvika. Neil on veel täna trenn. Karel aga sõidab täna Tallinna korvpallivõistlustele. Adeele võttis tänase päeva kokku nii, et oli peaaegu nagu telekas õuesõpe. Aga oligi ju!

JAANUSE MUINASJUTT

JÜRIPÄEVA JOOKSU VÕITJAD

JÜRIPÄEVA JOOKSU VÕITJAD

MEISTERDAME

INIMESEÕPETUS

JÜRIPÄEV - 23.APRILL

Täna oligi terve klass lõpuks koos. Sellised päevad sel aastal on olnud ainult 14.jaanuar ja 25.märts! Loodame, et nüüd läheb paremini ja kevad annab tervist.
Kuna eile nurises õpetaja väga lugemise üle, siis täna võtsime selle põhjalikult ette. Adeele tutvustas meile, milliseid raamatuid ta luges haiguse ajal. Mapis oli tal 4 uut raamatut - "Röövlitütar Ronja", "Leiutajate küla Lotte", "Sanna ja salakütid", "Huviline filmikaamera". Plaanis on tal lugema hakata "Harry Potterit". Ja mõni meil hädaldab 4 väikese raamatu lugemise pärast!!!
Kõik said sõna, et rääkida oma pooleli olevast raamatust. Mõnel ei olnud aga midagi rääkida, sest juturaamat on unarusse jäänud. Aga mõnel silm säras, kui rääkis oma käsil olevast raamatust. Mõni lubas kohe täna raamatukokku uue raamatu järgi minna.
Õpetaja luges ette Leelo Tungla tõlgitud luuletuse lugemisest. Õpikus oli lugu, mis ootas lugejat. Selgus, et see oli üks lõputa lugu. Triinu oli lugu, kes otsis lugejat. Teised valisid omale ise rolli ja kohtusid temaga. Väga vahvaid näitlejaid oli, kes püüdsid oma looma hästi teistele arusaadavaks teha. Koos paarilisega dramatiseeriti 2 väikest Eno Raua lugu jänesest ja siilist. Jänes oli rõõmus ja energiline, siil mossis ja turtsakas.



Kui kõik loomi töövihikus joonistama hakkasid, siis luges õpetaja ette veel ühe lõbusa Eno Raua loo koduloomadest.
Jüripäevast ei saanud mööda ka muusikatunnis. Kevadlaulu väga hea esituse eest said kiita Adeele, Joonas, Mirjam, Hedvika.
Inimeseõpetuses rääkisime täna oma tähtsast tööst - õppimisest. Arutlesime, mida meeldib kellelegi õppida, kuidas meeldib õppida, kus saab õppida, jne. Tuli välja, et vahel on see raske, vahel kerge töö, vahel põnev, vahel igav, igal juhul aga õpetlik. Tuli väja, et mõni kord võib õppimine isegi ohtlik olla! Joonistasime õppimise maja akendesse pilte. Lõpuks sai rühmades mängida lauamängu. Selles tuli vastata küsimustele. Poisid näiteks jäid hätta küsimusega, kes on imik. Pakuti - rase, ema, ... Tüdrukud tegid neile kohe asja selgeks. Päris lõbus oli kuulata, kuidas seletati sõna "pensionär".


Kokad said lõunasöögi eest palju kiidusõnu. Kõigile maitseb ju kartulipuder hakklihakastmega. Kahjuks ei osaks me aga alati teistega arvestada. Toitu peab ju kõigile jätkuma, ei saa endale taldrikusse pudrumäge kuhjata. Õnneks ei pidanud nüüd kohe jooksma minema, vaid läksime hoopis enne arvutitundi. Mängisime kella mänge, et kellaaegu selgeks saada. Hasart tekkis memoriiniga.
Nüüd oli aeg dress selga panna ja staadionile tõtata. Seal andis direktor stardi ja mindi teele. Mardo vend Marko oli kohtunik. Tal oli turvamehe kollane vest seljas ja peatas auto kinni kui jooksjad teed ületasid. Meie jooksjad oli väga tublid. Tüdrukutest oli kolmanda klassi Lutši järel teine meie Andra, III Carmen ja IV Laura. Nüüd alles said suuremad sõnaõigust. Vägev! Poistest võitis ülekaalukalt III klassi Kert. Järgnesid II klassi Jüri ja Martin. Meie klassi kiireim oli Karel, kes oli poistest kuues. Jaanus lõpetas üheksandana, Joonas 12. Kõik jooksjad jõudsid õnnelikult tagasi. Meie klassis ei olnud ühtegi mossitajat ega virisejat. Finišisse tuldi rõõmsa näoga. Ilm oli suurepärane. Kõik said väikese diplomi ja kommi põske. Kellel veel jõudu ja tahtmist oli, see hakkas meisterdama. Emadepäev tulekul. Adeele palvel ma valmis tööde pilte veel ei avalikusta. Päev oli pikk ja teguderohke! Homme on kinos vahva film!

JÜRIPÄEVA JOOKS

22.APRILL

Täna oli meid veel 14 koolis, aga homme peaks olema juba terve klass koos. Adeele pole nii kaua koolis olnud, et kui korrapidaja Karel hakkas hommikul puudujaid nimetama, siis ei tulnud enam ta nimigi meelde.
Täna panime kirja oma mõtteid väikeseks või suureks olemise kohta.
Suured tahaks olla: Jaanus ( siis saab autoga sõita, tööd ja sporti teha ), Joonas( saan arvutis olla, ei pea ema-isa sõna kuulama )ja Karel ( saab tööd teha ja julgen koerte juurde minna ). Väikesed tahavad olla: Marta( siis saab mängida ja kauem magada ), Andra( saan sõpradega mängida ja ei pea tööl käima ), Greete ja Renek ( saab mängida ) ning Sigrid. Ka Triinu tahaks olla väike, sest siis saab mängida, ei pea tööl käima, aga kahjuks peab ema sõna kuulama. Mõlema head küljed leidsid üles: Mardo( väike - saan palju kommi ja mänguasju, suur - võid osta mida iganes tahad ), Mirjam( väike - saan rohkem mängida, ei pea tööd tegema, suur - saab meikida, saan olla nii palju vanaema juures ), Laura( väike - saab rohkem sõpradega olla ja mängida, suur - saab targemaks ja kiiremaks ), Carmen( väike - saab mängida, suur - saab öösel ja ükskõik millal ära olla, tööl käia, keegi ei käsuta, autoga ringi sõita ). Hedvika tahaks olla keskmine, sest siis saab peaaegu kõike - tööd teha ja lõbutseda.
Arutlesime ka selle üle, mille poolest poisid ja tüdrukud erinevad( peale välimuse ). Arvati nii:
* poisid ei ole nii kannatlikud, neid on raskem kasvatada, nad on sõnakuulmatud, kaklevad, on tavaliselt suuremad, jooksevad ja ronivad rohkem, mängivad rohkem arvutimänge.
* tüdrukud on nõrgemad, õrnemad, edevamad, kannatlikumad.
Mõne asjaga ei tahtnud tüdrukud nõus olla, eriti Hedvika.
Õpetaja luges ette luuletuse "Poisid" ja luuletuse "Tüdrukud". Ka kodus harjutasid poisid ja tüdrukud lugema erinevat lugu. Lugemisega ei jäänud õpetaja täna üldse rahule. Oli hästi palju vigu ja ebatäpsusi. Küll läksid read sassi ja ei peetud kinni lauselõpumärkidest. Kõige paremini tuli välja Jaanusel. Ka töövihikus oli poistel ja tüdrukutel erinev töö. Tüdrukud lugesid ja värvisid printsesse, poisid mereröövlit. Kiitus Carmenile, Hedvikale, Triinule, Laurale, Martale ja Jaanusele. Harjutasime veel S-tähe kirjutamist.
Matemaatikas oli lihtne tund, sest täiskümnele ühekohalise arvu juurde liitmine pole ju keeruline. Vead tulevad ainult tähelepanematusest. Nalja sai veidi tekstülesannetega. Vanaisa oli meil lõpuks noorem kui isa. Saime oma tööd kõik töövihikus valmis, kodus pole vaja midagi teha, jäi veel aegagi lisaülesandeid täita. Nende eest kiitus seekord Renekile, Mirjamile, Laurale, Joonasele, Jaanusele, Martale, Andrale, Triinule ja Carmenile.
Loodusõpetuse tunnis olime õues. Esialgu tuli õpetajal kõvasti veenda riidesse panijaid. Mõned tuli majja tagasi saata riideid juurde panema. Hiljem veenduti ise, et vaatamata päikesele pole õhk veel väga soe. Meie eesmärk oli otsida õitsvaid taimi kooli ümbrusest. Alustasime palliplatsil. Vaatasime kevadlilli piltidelt ja kirjutasime nende nimesid vihikusse. Siis läks otsimiseks. Esimesed õied avastas Joonas Staadioni 4 maja juurest. Seal õitsesid siniliiliad, margareetad ( naljamees pakkus Paks Margareeta ) ja Triinu tundis ära kauni kollase lille, kanakoole. Püüdsime selgust saada, mida see nimi tähendab. Tulbid oli veel pungas. Klubi juurest avastasime õitseva põõsa( forsüütia )ja puu ( paju ). Pajuurvad olid muutunud kollasteks ja karvasteks. Väikesed lehekesed olid ainult toomingal. Küll oli häda selle ära tundmisega! Klubi trepil panime kirja nähtud õied. Otsisime sealt ka nurmenukke. Need on alles päris väikesed "titad". Rõõmu tundsime kohatud liblikatest ja julgest metsvindist. Koolimaja trepil pottides nägime kauneid kollaseid lilli. Greete teadis hästi, et need on võõrasemad.
Toit maitses pärast õues käiku eriti hästi. Kohe peale sööki tõttasime uuesti õue. Kehalise tundi. Kõnniti ja joosti metsas. Tutvuti homse jüripäevajooksu rajaga. Mõni tuli tagasi punaste põskedega, Karel polnud isegi näost roosa. Kuigi oli esimeste hulgas silganud. Tüdrukud tõttasid veel trenni. Selline liikumisrohke päev!
Õpetaja korjas laudade alt kingi ja susse kokku. Riidekappidesse on ka kogunenud suured riidekuhjad. Ime, et hommikuti on veel kodus, mida selga panna. Reedel peame küll oma kapid ette võtma. Aeg talveriided koju toimetada!

MEIE JA KEVAD

PEREFILM "HORTON"

Elas kord elevant nimega Horton, kes oli tuntud oma lennuka kujutlusvõime poolest. Ühel päeval kuulis ta appihüüet tolmukübeme pealt, mis temast tuulega mööda lendas. Kuigi Horton seda siis veel ei teadnud, asub sel tolmukübemel terve linnake nimega Kesseküla ning selle elanike päästmine saab sõbraliku elevandi elu kõige tähtsamaks ettevõtmiseks. Kuigi kaaslased ja naabrid arvavad, et Horton on hulluks läinud, jääb ta endale kindlaks: ”Elusolend on elusolend, olgu ta kuitahes pisike”.