Reedel me kooli ei läinudki, vaid kohtusime Rapla raudteejaamas. Carmen võttis õpetaja ka oma auto peale. Marta pere tõi kohale ka Andra, Greete ema tõi Inglistelt ka Laura kaasa. Joonas tuli koos Reneki ja tema emaga bussiga Kaereperest. Kui kõik koos olid, siis jätsime hüvasti peredega ja kogusime kokku veel viimased õpilaspiletid. Suure ärevusega ootasime perroonil rongi tulekut. Õnneks ei olnud väga palju reisijaid ja saime kenasti kohad valida. Piletimüüja tundis huvi, kuhu me sõidame. Kuuldes, et Loodusmuuseumi, soovis ta meile toredat päeva. Väga positiivne algus päevale! Esimesed võileivad olid Lohu jaamaks lahti pakitud. Aega sisustati mängudega, aknast välja vaatamisega ( imestait kui palju prahti on raudtee ääres maas! ), söömisega, jutustamisega, jne. Lõpuks jõudis rong Balti jaama. Reneki ema oli abiks perroonile astumisel ( küll on ikka suur vahe rongi ja perrooni vahel! ). Kõik soovisid teed ületada tunneli kaudu. Olimegi vanalinnas. Kitsastel ja konarlikel teedel andis ukerdada. Peagi hakkas paistma värav kirjaga LOODUSMUUSEUM. Riietusime lahti, õpetaja ostis piletid ja oligi meil vastas lahke perenaine. Ta viis meid esmalt kolmandale korrusele. Treppide kõrval sai imetleda akvaariumites kalu. Esmalt uudistasime ise ringi, siis istusime maha ja jäime kuulama tädi juttu. Tal oli palju rääkida kevadisest loodusest, nii loomadest, lindudest kui taimedest. Oskasime päris paljudele küsimustele vastata, aga uut oli ka kuhjaga. Vahepeal kuulatasime linnulaulu. Nii mõnigi asi tuli koolitunnist tuttav ette, aga nüüd sai kõike oma silmaga näha. Imestama pani, kui suur ikka põder võib olla. Väga hoolega uuriti mutionu välimust. Renek vaimustus ilvese pojast. Lindude topised näitasid neid, keda me tavaliselt nii lähedalt silmitseda ei saa. Kas jäi meelde, mis vahe on kuldnokal ja musträstal?
Edasi liikusime Avastuste Ruumi. Siin võttis meid vastu jägmine töötaja. Temaga koos kordasime üle meeleelundid ja nende ülesanded. Saime teada, miks on mobiilil ühel klahvli täpike näpuga tunda. Kas ema-isa teavad miks? Siis jagunesime neljaks rühmaks ja hakkas tegutsemine. Sai katsuda eri värvi kapikestes olevaid esemeid ja mõistatada nägemata, mis need on. Lõpuks sai sahtlit avades neid asju veel täpsemalt uurida. Järgmisel laual asusid purgikesed. Kui neil kaane maha võtsid, siis said nuusutada erinevaid aroome. Lõpuks said pildi järgi kontrollida, kas läks arvamus täppi. Seinal olevale magnettahvlile oli joonistatud suur keel. Sellele ladusime pilte erineva maitsega toitudest. Olime ju klassiski õppinud, et keele erinevad osad tunnevad erinevaid maitseid. Kõige põnevam oli ekraani juures toimetada. Tuli piltidelt ära tunda taimi, loomi ja linde. Näpuga sai vajutada ekraanile õige vastuse juurde ja kohe tuli teade, kas olid valinud õige pildi. Samamoodi tuli kuulata loodushääli. Mõni joonistas veel, vaatas loodusraamatuid. Saime kiita, et oleme väga viisakad ja rahulikud lapsed, mitte kõik ei olevat nii kenad!!! Teisel korrusel uurisime maailmaloomi. Need olid jagatud maailmajagude kaupa. Pingviinipoeg oli peidus ema või isa varvaste vahel, orhidee õiel istus maailma kõige pisem lind - koolibri, Karel pildistas jääkaru, naljakas oli okassiga, jne, jne. Läänemere toas oli hulganisti kalu ja veelinde. Mõnele tuli kobraste tööpaik tuttav ette, imetlema panid tuura ja mõõkkala suurus. Vaadati arvutist loodusfilme. Need avastas meie arvutifänn Karel, kes tädilt kohe uuris välja, kuidas neid vaadata saab. Esimesel korrusel oli näitus dinosaurustest. Seal jätkus ahhetamist ja ohhetamist tükiks ajaks. Märkamatult oligi möödunud 2 tundi. Ma väga loodan, et sul oli põnev ja kasulik. Räägi oma perele, mida nägid ja teada said!
Õnneks ei olnud ilm vahepeal ilmateate kohaselt vihmale läinud. Võtsime ette tee Toompeale. Teel külastasime maiustuste ja piruka poodi. Ronisime treppidest üles ja imetlesime vaadet linnale ja merele. Kõndisime Toompea lossi juurde. Siin pargis kinnitasime keha, sest kõhud olid juba väga tühjad. Imetlesime Pika Hermanni torni. Tagasi all-linna läksime mööda Lühikest Jalga. Enne rongile minekut sai veel viimased ostud teha R-kioskis. Tore oli kuulda, et osteti kaasa kingitusi kodustele. Rongis oli väga palju rahvast. Istekohtade leidmine oli päris keerukas. Teel aga jäi vagunis ruumi ülegi, sest palju rahvast väljus. Meeleolu oli elev ja rahulikult paigal püsida oli üsna raske. Raplas olid vanemad meil vastas. Aitäh neile, kes enne lapse autosse pakkimist leidsid aega küsida, kuidas läks! Aitäh Reneki emale, kes meid saatis ja abistas! Aitäh Kareli emale, kes viimased jalamehed Kaereperre sõidutas!
Oli tore päev! Loodetavasti ka sinul! Tallinna sõidame juba jälle teisipäeval, siis teatrisse!
No comments:
Post a Comment