Kuna eile nurises õpetaja väga lugemise üle, siis täna võtsime selle põhjalikult ette. Adeele tutvustas meile, milliseid raamatuid ta luges haiguse ajal. Mapis oli tal 4 uut raamatut - "Röövlitütar Ronja", "Leiutajate küla Lotte", "Sanna ja salakütid", "Huviline filmikaamera". Plaanis on tal lugema hakata "Harry Potterit". Ja mõni meil hädaldab 4 väikese raamatu lugemise pärast!!!
Kõik said sõna, et rääkida oma pooleli olevast raamatust. Mõnel ei olnud aga midagi rääkida, sest juturaamat on unarusse jäänud. Aga mõnel silm säras, kui rääkis oma käsil olevast raamatust. Mõni lubas kohe täna raamatukokku uue raamatu järgi minna.
Õpetaja luges ette Leelo Tungla tõlgitud luuletuse lugemisest. Õpikus oli lugu, mis ootas lugejat. Selgus, et see oli üks lõputa lugu. Triinu oli lugu, kes otsis lugejat. Teised valisid omale ise rolli ja kohtusid temaga. Väga vahvaid näitlejaid oli, kes püüdsid oma looma hästi teistele arusaadavaks teha. Koos paarilisega dramatiseeriti 2 väikest Eno Raua lugu jänesest ja siilist. Jänes oli rõõmus ja energiline, siil mossis ja turtsakas.
Kui kõik loomi töövihikus joonistama hakkasid, siis luges õpetaja ette veel ühe lõbusa Eno Raua loo koduloomadest.
Jüripäevast ei saanud mööda ka muusikatunnis. Kevadlaulu väga hea esituse eest said kiita Adeele, Joonas, Mirjam, Hedvika.
Inimeseõpetuses rääkisime täna oma tähtsast tööst - õppimisest. Arutlesime, mida meeldib kellelegi õppida, kuidas meeldib õppida, kus saab õppida, jne. Tuli välja, et vahel on see raske, vahel kerge töö, vahel põnev, vahel igav, igal juhul aga õpetlik. Tuli väja, et mõni kord võib õppimine isegi ohtlik olla! Joonistasime õppimise maja akendesse pilte. Lõpuks sai rühmades mängida lauamängu. Selles tuli vastata küsimustele. Poisid näiteks jäid hätta küsimusega, kes on imik. Pakuti - rase, ema, ... Tüdrukud tegid neile kohe asja selgeks. Päris lõbus oli kuulata, kuidas seletati sõna "pensionär".
Kokad said lõunasöögi eest palju kiidusõnu. Kõigile maitseb ju kartulipuder hakklihakastmega. Kahjuks ei osaks me aga alati teistega arvestada. Toitu peab ju kõigile jätkuma, ei saa endale taldrikusse pudrumäge kuhjata. Õnneks ei pidanud nüüd kohe jooksma minema, vaid läksime hoopis enne arvutitundi. Mängisime kella mänge, et kellaaegu selgeks saada. Hasart tekkis memoriiniga.
Nüüd oli aeg dress selga panna ja staadionile tõtata. Seal andis direktor stardi ja mindi teele.
Mardo vend Marko oli kohtunik. Tal oli turvamehe kollane vest seljas ja peatas auto kinni kui jooksjad teed ületasid. Meie jooksjad oli väga tublid. Tüdrukutest oli kolmanda klassi Lutši järel teine meie Andra, III Carmen ja IV Laura. Nüüd alles said suuremad sõnaõigust. Vägev! Poistest võitis ülekaalukalt III klassi Kert. Järgnesid II klassi Jüri ja Martin. Meie klassi kiireim oli Karel, kes oli poistest kuues. Jaanus lõpetas üheksandana, Joonas 12. Kõik jooksjad jõudsid õnnelikult tagasi. Meie klassis ei olnud ühtegi mossitajat ega virisejat. Finišisse tuldi rõõmsa näoga. Ilm oli suurepärane. Kõik said väikese diplomi ja kommi põske. 
Kellel veel jõudu ja tahtmist oli, see hakkas meisterdama. Emadepäev tulekul. Adeele palvel ma valmis tööde pilte veel ei avalikusta. Päev oli pikk ja teguderohke! Homme on kinos vahva film!
No comments:
Post a Comment